Erihoolekande järjekorrad venivad aastatesse

Psüühikahäirega inimesel ja tema lähedastel tuleb varuda aastatepikkust kannatust, et abivajaja saaks õiget toetust ja hoolitsust, kuna riigil ei jätku raha, et kõiki aidata, kirjutab Postimees.

Kokku rahastab riik praegu 1954 psüühikahäirega inimese ööpäevaringset erihooldust, kuid järjekorras on ootamas veel 313 raske psüühikahäirega inimest, kes argieluga ise toime ei tule. Lisaks on umbes poolsada ootajat eelisjärjekorras, kuna varasemalt on rehabilitatsioonimeeskond nad valele erihoolekandeteenusele suunanud või on nende tervislik seisund muutunud.

"Probleem ei ole selles, et voodeid ei jätku, lihtsalt riigil ei ole rohkemaks raha. Teenusemahtu ei ole mitu aastat suurendatud," ütles Valgamaal Hellenurme mõisas asuva Hellenurme hooldekodu juht Vambola Sipelgas. Sipelgase sõnul on nende erihooldekodus praegu 13 inimest, kes ootavad riigieelarvelise koha järjekorras, kuid seniks peab kulud kandma perekond või kohalik omavalitsus.

Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuse direktori asetäitja Maarika Tarum ütles, et tema teada on kaks juhtumit, kus omavalitsuse poole on pöördunud abi otsimiseks inimene, kes ootab teenuse järjekorras. "Üks noormees on järjekorras alates 2010. aastast ja eestkostja paigutas ta oma kuludega tavahoolekande teenusele. Veel on üks neiu, kes on järjekorras 2011. aasta detsembrist. Selle juhtumi puhul omavalitsus ostab teenust," ütles Tarum.

"Kui omavalitsus saab oma piirkonna inimese järjekorras viibimise ajal teenuse saamist toetada, siis võib seda teha. Perspektiivis pääseb inimene ikkagi riigieelarvest rahastatavale erihoolekandeteenuse kohale," sõnas eakate ja puuetega inimeste teenuste juhi kohusetäitja Maarja Krais sotsiaalministeeriumist. Tema sõnul on ministeerium taotlenud näiteks asenduskodudest pärit laste kiiremaks erihoolekandeteenusele paigutamiseks järgmiseks aastaks lisaraha. "Planeerime ka seadusmuudatust nende eelisjärjekorda lisamiseks," lisas Krais.

Kokku võimaldab sotsiaalkindlustusamet mitme hoolekandeteenuse kaudu iseseisvamat elu 2382 psüühikahäirega inimesele. Neist suurem osa saab igapäevaelu toetamise teenust, mille käigus õpetatakse inimesele kodus või päevakeskuses argioskusi. 524 inimest saab toetatud elamise teenust, mis tähendab, et lisaks igapäevatoele antakse psüühikahäirega inimese kasutusse ka oma tuba. Töötamise toetamise teenust võimaldatakse 371 inimesele, kellele otsitakse kergem töö või pakutakse võimalust osaleda töötubades, et endale veidi raha teenida.

Eesti suurima erihoolekandeteenuseid osutava firma AS Hoolekandeteenused juht Maarja Mändmaa ütles, et tema arvates võiks riik rahastada rohkem toetavaid teenuseid kui ööpäevaseid asutusekeskseid teenuseid. "Eks kõige selle taga ole probleem, et psüühikahäiretest tulenevate erivajadusega inimesed on kasvanud lahus muust kogukonnast. Olukorras, kus nad on jäänud ilma lähedase senise toeta – näiteks lapsevanem sureb –, on neil väga raske jätkata iseseisvat kodust elu. Seetõttu survestavadki nii kaugema ringi pereliikmed kui ka kohalikud omavalitsused, et inimene suunataks ööpäevastele teenustele, hooldekodusse. Sest neil ka ei ole oskusi või ressursse midagi muud abivajajale pakkuda," lisas Mändmaa.

bns