Uuring: Eesti elanike rahulolematus oma tuludega on suurenenud

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse uurimuse kohaselt pole Eesti elanikud oma sissetulekutega rahul ja enam kui kolmandik ehk 40 protsenti küsitletutest kavatseb olukorra parandamiseks midagi ette võtta.

Aasta jooksul on märgatavalt suurenenud oma sissetulekute suurusega täiesti rahulolematute elanike osakaal – 2011. aastal oli üldse mitte rahulolnuid 21 protsenti ning 2012. aastal 29 protsenti, teatas teabekeskus BNS-ile.

"Enim loodetakse sissetulekuid parandada kvalifikatsiooni tõstmise teel, teha senisel ametikohal rohkem tööd või otsida uus töökoht Eestis. Välismaale tööle minemist plaanib tulude suurendamise nimel 17 protsenti küsitletutest," tutvustas värsket uuringut Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi. "Võib nentida, et ettevõtlikkust Eesti elanikel jätkub."  

Välismaale suundujatest enamus ehk 55 protsenti töötaks Soomes, 15 protsenti Rootsis, 13 protsenti Norras ja kaheksa protsenti Inglismaal.

Uuringu kohaselt on Eesti elanike rahulolematus oma tuludega aastaga suurenenud. "Kui mullu teatas iga viies küsitlusele vastanu, et pole oma sissetulekutega üldse rahul, siis tänavu vastas juba enam kui iga neljas, et ta on oma sissetulekutega täiesti rahulolematu," ütles Sägi.

"Rahulolematus oma tuludega on muutunud üldiseks, vaid noored ja kõrgema sissetulekuga inimesed on oma tuludega rahul. Vaid neli protsenti uuringus osalenutest nentisid, et võivad oma tuludega väga rahule jääda," lausus ta.

Rahuolu ja hinnanguid sissetulekutele mõjutavad oluliselt töö olemasolu, sissetuleku suurus ja haridustase. "Tuleviku suhtes on optimistlikumad need vastanud, kes on juba oma sissetulekutega rahul. Iga teine neist leiab, et suudab oma tulusid järgneva aasta jooksul suurendada. Rahulolematud on aastaga enam lootust kaotanud, 67 protsenti inimestest, kes ei ole oma tuludega rahul, ei näe ka võimalust oma tulusid järgneva aasta jooksul suurendada. Mehed on tulude suurendamise osas lootusrikkamad kui naised," rääkis Sägi.

"Kõige pessimistlikumalt vaatavad tulevikku ennekõike pensionärid ja kõige väiksema sissetulekuga pered – tervelt 93 protsenti pensionäridest ning 84 protsenti peredest, kelle kuusissetulek jääb alla 400 euro, märkisid vastuseks, et ei näe võimalust oma sissetulekuid suurendada. Kui eelmisel aastal olid 65-aastased ja vanemad oma sissetulekutega kõige enam rahul, siis nüüd enam mitte," selgitas ta.

Sägi hinnangul on noored tuleviku suhtes optimistlikud. "Üle poolte vastanutest vanusegrupis 16-29-aastased nentisid, et on oma sissetulekutega rahul. Samuti näevad noored ühe võimalusena oma tulude suurendamiseks välismaale tööle minekut."

Uuringu korraldas Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse tellimusel augustis Eesti Konjuktuuriinstituut. Küsitluse valim oli 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku juhuvaliku alusel.