Valitsus leppis 2013. aasta riigieelarves kokku

Valitsus jõudis reede õhtul kabinetinõupidamisel põhimõttelisele kokkuleppele 2013. aasta eelarves.

Koos 2013. aastal lisanduvate kohalike omavalitsuste tulumaksu osa ja töötuskindlustusmaksega on riigieelarve kulu kokku 7,6 ja tulu 7,3 miljardit eurot, teatas valitsuse pressiesindaja.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riigi järgmise aasta kulutused planeeritud vastutustundlikult ja arvestades pikaajaliste mõjudega. „Eesti majanduse seis on mõõdukalt optimistlik, samas sunnib ebakindlus maailmamajanduses olema kulude suurendamisel ettevaatlik,“ ütles Ligi pärast kabinetinõupidamise lõppu.

"Lõpp oli kõige keerulisem ja eks selle seedimine võtab aega," kommenteeris rahandusminister eelarveläbirääkimisi pärast kabinetinõupidamist ajakirjanikele. "Kõige olulisem minu arust on see, et eelarve on nii struktuurselt kui nominaalselt tasakaalule lähedal."

Ligi sõnul on tegemist "väga väikeste kõrvalekaldumistega" ja seejuures on suudetud katta väga olulisi uusi kulusid, nagu lastetoetuste tõstmine.

Ligi ütles, et tuleva aasta riigieelarve maht suurenes reedeste läbirääkimiste tulemusena 1,4 protsenti.

Valitsus otsustas tõsta valitsemisalade palgafondi 4,4 protsenti, mida ministrid saavad kasutada vastavalt vajadusele ehk palgad tõusevad pressiesindaja teatel "seal, kus seda on enam vaja".

"Kui siin sisemistest reservidest võetu ja ka töötuskindlustusmakse alandamine juurde lisada, siis võime viiest protsendist [palgafondi tõusust] rääkida keskeltläbi üsna julgelt,"kommenteeris rahandusminister ajakirjanikele.

Ligi sõnul ei saa praegu täpselt öelda, kui suur tuleb näiteks õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõus, kuna valitsus võttis palgatõusu osas hoiaku, et ministrid teevad oma haldusala sees ümbertõstmisi. "Ma ei saa öelda lõplikku numbrit, kui palju näiteks haridusministeerium teeb ümbertõstmisi palkadele."

Maksutulude ülelaekumiste ja oodatust kiirema majanduskasvu tõttu oli riigil Ligi sõnul mõningane lisaraha ja suuresti sellest sai ka palgafondi suurendada.

"See on üle hulga aja üks selline aasta, kus kõik palgalised saavad selgelt loota palgatõusule, ja teine aasta, kus tõuseb pension," märkis Ligi. Pension tõuseb tuleval aastal viis protsenti.

"Raske ta oli, aga ära tegime," kommenteeris eelarveläbirääkimisi ajakirjanikele kaitseminister Urmas Reinsalu. Ta tõi samuti välja, et valitsus suutis läbirääkimistel saavutada läbiva personali palgafondi kasvu. Ta märkis, et töötuskindlustusmakse määra alandamine mõjutab 0,69 protsenti reaalset palgatulu.

Reinsalu tõi välja, et 2013. aasta riigieelarves on täies mahus rahastatud kõrgharidusreform, samuti on rahaliselt tagatud vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi rakendamine. Ta märkis ka, et riigi kaitsekulud jäävad kahe protsendi tasemele sisemajanduse koguproduktist ning et eelarveläbirääkimiste tulemusena jätkuvad põllumeeste otsetoetused selle aastaga samas mahus, olles alla 25 miljoni euro.

"Isamaa ja Res Publica Liidu poolt vaadatuna see oli intensiivne läbirääkimiste hetk, aga tunnustus partneritele," lausus Reinsalu. "Ma arvan, et see on mõistlik eelarve. Eelarvetasakaalu mõttes säilitasime selle joone, mis koalitsioonilepingus ja valitsuse tegevuskavas on fikseeritud, nii et me liigume eelarvetasakaalu suunas."

Sotsiaalminister Hanno Pevkur tõi olulise muudatusena sotsiaalsfääris välja, et tuleval aastal taastub tasuline 10-päevane isapuhkus, milleks on riigieelarves ette nähtud neli miljonit eurot.

Teise olulise muudatusena tõuseb töötutoetus Pevkuri sõnul järgmisel aastal pooleni miinimumpalgast ehk praeguselt 65 eurolt kuus 145 eurole. "See tõus on pea 2,5-kordne," ütles ta ajakirjanikele.

"Samuti suudame praeguste arvutuste kohaselt tagada järgmisel aastal rehabilitatsiooni ja erihoolde järjekordade vähenemise," lisas sotsiaalminister.

"Esimene sõnum on see, et meie põhilised eesmärgid – pensionitõus, lastetoetuste tõus ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine nii töötutoetuse kui muude meetmete näol, on seal eelarves kirjas," rääkis Pevkur. "Sotsiaalne turvatunne järgmise aasta eelarve raamides saab olema üks olulisemaid märksõnu."

Pevkur märkis, et sotsiaalministeeriumi eelarve maht kasvab suurusjärgus seitse protsenti, seal sees on ka pensionide kasv. "Eelarvetaotlustega saime lisaraha juurde kõige kriitilisematele kohtadele."

Viieprotsendine pensionitõus tähendab sotsiaalministri sõnul keskeltläbi juurde 16–17 eurot igale vanaduspensionärile.

Aasta võrra lükkas valitsus edasi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumise. Ministrite palgatase jääb 2008. aasta tasemele. Poole aasta võrra lükkub edasi kohtunike palgatõus, kuni muudetakse eripensionite süsteemi.

Kokkuleppe kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt kahekordseks 38,36 euroni ja kahe lapsega peredel 76,72 euroni kuus.

Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt 95,9 euroni. Eelarve ei arvesta ka lisanduvaid lastetoetusi toimetulekutoetuste arvestamisel. Kolmikute sünnitoetus tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Olemasolevaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata, märkis pressiesindaja.

Reform käivitub järgmisest aasta 1. juulist ning rakendub täismahus 2015. aastast.

Kaitse-eelarve püsib järgmisel aastal kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust ning kaitseväe personalikuludes taastatakse majanduslanguse-eelne tase, et peatada kriitiliseks muutunud personalivoolavus.

Põllumeestele on järgmise aasta eelarvega tagatud üleminek uuele otsetoetuste süsteemile. Valitsus leppis kokku, et toetustasemete hoidmiseks on 2013. aastal riiklike üleminekutoetuste maksmiseks ette nähtud 24,3 miljonit eurot.

Maksukoormust mõjutab 2013. aastal töötuskindlustusmakse määrade vähendamine, lisaks tõuseb lähtudes valitsuse kevadisest otsusest alkoholiaktsiis viis protsenti.

Tuleva aasta valitsussektori eelarve täpne number selgub teisipäevaks.

Valitsus on seisukohal, et majanduskasvu toetamiseks tuleb viia eelarve püsivasse ülejääki 2014. aastal, et alustada ka reservide mahu kasvatamisega. Struktuurselt on eelarvepositsioon tasakaalus juba järgmisel aastal. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest.

Valitsus kinnitab 2013. aasta riigi eelarve tuleva nädala teisipäeval erakorralisel istungil. Peaminister annab riigieelarve eelnõu parlamendile üle kolmapäeval.