Riigikontroll: töötute toetamise süsteem vajab muutmist

Riigikontrolli kolmapäeval avaldatud audit näitab, et töötute toetamise süsteem vajab muutmist, sest see ei taga abi kõigile tööd otsivatele abivajajatele, ei aita efektiivselt leevendada struktuurset tööpuudust ega pikaajalist töötust.

Reformid on hädavajalikud, et riik suudaks ära hoida eesseisva tööjõu vähenemisega kaasnevaid võimalikke sotsiaalseid probleeme ja saavutada paremaid konkurentsitingimusi tööhõive suurendamise abil, märgib riigikontroll auditis.

Auditist selgub, et suurimaks takistuseks tööhõive suurendamisel on saanud kvalifitseeritud tööjõu puudus.

"Kui töötukassa jätkab toimimist kui töötute käitlemise süsteem ja meie süsteem ei suuda kohandada töötute oskusi ettevõte vajadustega, süveneb üha olukord, kus ettevõtjad otsivad tikutulega tuhandete töötute hulgast sobivaid töökäsi, kuid ei leia neid," nentis riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. Ta lisas, et töötute oskused ja tööandjate vajadused on lihtsalt sedavõrd lahku kasvanud.

Eesti töö- ja sotsiaalpoliitika eesmärkideks on tagada tööhõive kõrge tase ning sissetulekute, elukvaliteedi ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Riik on seadnud eesmärgiks suurendada hõive 2015. aastaks 72 protsendini ja 2020. aastaks 76 protsendini. 2012. aasta keskpaigas oli see 71,8 protsenti.

Riigikontroll uuris äsja lõppenud auditis, kui hästi suudab riik toetada neid, kes on töö kaotanud. Audit näitas, et praegune töötute toetamise süsteem inimestele piisavat abi ei paku. Ebapiisav on praegune töötukassa kaudu pakutav rahaliste toetuste ja tööturuteenuste süsteem eelkõige seetõttu, et toetustest ja teenustest ei saa osa kõik töötud.

Viimase kolme aasta jooksul on töötuskindlustushüvitist saavate töötute osakaal pidevalt kahanenud. 2011. aastal sai töötutoetust 15,9 protsenti ja töötuskindlustushüvitist vaid 18 protsenti töötukassas registreeritud töötutest. Ülejäänud registreeritud töötud töötute toetamise süsteemi kaudu rahalist tuge ei saanud. 2012. aasta keskpaigas oli riigis üle 27 000 töötu, kes ei olnud töötukassas arvel ning kes ei saanud samuti rahalist abi, kuna raha saamise eelduseks on arvelolek töötukassas.

2011. aastal sai töötukassas registreeritud tööturuteenuseid igas kuus keskmiselt 20 protsenti töötutest. Teenuseid ei saa töötud sellepärast, et kõikidele töötutele sobivaid teenuseid pole ning kõigi tööle naasmist takistavate põhjuste kõrvaldamine pole töötukassa ülesanne.

Teiseks ebapiisava abi põhjuseks on see, et praegune töötute toetamise süsteem ei suuda lahendada struktuurse töötuse probleemi, kuna tööturumeetmed ja nendest osasaamise tingimused ei soodusta töötute ümberõpet ega arvesta regionaalsete eripäradega, teatas riigikontroll. Töötukassa pakutavad koolitused on üldjuhul lühiajalised ega soodusta uue kutse omandamist kutse- või kõrghariduse süsteemis.

Riigikontrolli audit näitas, et töötute eelneval ametialal omandatud oskused ei vasta enam tööjõuvajadusele enamikes sektorites. Pea pooltel töötutel puudub kvalifikatsioon, neil on kõigest alg-, põhi- või üldkeskharidus. Ainult üksikutes sektorites oli töötute teadmistele ja oskustele vastavaid vabu töökohti. Paljud aktiivselt tööd otsivad inimesed ei saa tööle siirdumiseks rahalist tuge või teenuste valiku puudumise tõttu vajalikke teenuseid.

Teistest Eesti piirkondadest eristuvad suurema töötute osakaaluga kogu tööjõust Ida-Virumaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Hiiumaa, kus on keeruline ainuüksi praeguste tööturuteenuste pakkumisega töötust vähendada, märkis riigikontroll.

Vastuolu töötajate oskuste, teadmiste ning paiknemise ja tööandjate nõudmiste vahel on kaasa toonud töötuse kestuse pikenemise. Statistikaameti andmetel oli eelmisel aastal üks aasta ja kauem tööta olnud 57 protsenti töötutest, käesoleva aasta esimese poolaasta seisuga 52 protsenti. Viimase kolme aasta jooksul on pikaajaliste töötute hulk püsinud viimase 10 aasta kõrgeimal tasemel.

Pikaajalistel töötutel takistavad tööle naasmist mitmed erinevad põhjused, näiteks kehv tervis, ebasoodne elukoht, mida ei saa kõrvaldada vaid olemasolevaid tööturuteenuseid pakkudes. Töölt pikaks ajaks eemale jäämine toob aga kaasa vaesusriski ja lootusetuse uuesti tööd leida.

Riigikontroll soovitas praegu kehtivat töötute toetamise süsteemi mitmes aspektis muuta, et riik suudaks ära hoida eesseisva tööjõu vähenemisega kaasnevaid võimalikke sotsiaalseid probleeme ja saavutada paremaid konkurentsitingimusi tööhõive suurendamise abil.