Eesti Energia kinnitusel on üldteenuste hind kulupõhine ja põhjendatud

Eesti Energia kinnitusel on ettevõtte pakutava elektri üldteenuse hind rangelt kulupõhine ja põhjendatud, elektrilepingutega müüdava elektriga võrreldes kõrgema hinna põhjuseks on erinevad tarbimismahud, millele klienditeeninduskulud jagunevad.

Elektrilevi võrgus olevad üldteenuse kliendid tarbivad üle kahe korra vähem elektrit kui elektrilepinguid sõlminud kliendid, ütles Eesti Energia elektrimüügi juhi Karla Agan ettevõtte pressiteates. "Kuna müügimarginaal koosneb peamiselt teeninduskulust, mis on kliendipõhine, siis suurema tarbimiskogusega kliendisegmendile jaotatud teeninduskulu tähendab väiksemat müügimarginaali," selgitas Agan.

"Üldteenuse klientide jaoks tähendab see aga vastupidist – kuna üldteenuse kliendid tarbivad üle kahe korra vähem elektrit, siis teeninduskulu selle koguse peale jagades on müügimarginaal vastavalt kõrgem," ütles Agan.

Kui konkurentsiamet tahab veenduda üldteenuse hinna põhjendatuses, on ettevõte valmis ametit abistama, ütles Agan. "Ilma numbrite taha vaatamata on aga igasugused hinnangud meelevaldsed," lisas Agan.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles nädalavahetusel rahvusringhäälingu uudistele, et peab 0,72 sendi suurust marginaali liiga kõrgeks ning amet hakkab uurima, miks on Eesti Energia üldteenuse müügimarginaal nii kõrge.

"Kui võrdleme analoogset vabaturupaketti, mille aluseks on ka börsihind, siis sinna on marginaaliks koos käibemaksuga lisatud 0,29 senti. Kahtlemata tekitab see küsimusi, kuidas ühel teenusel on nii kõrge marginaal võrreldes teisega," ütles Ots.

Eesti Energia teatel ei võrdu 0,72-sendine müügimarginaal kasumimarginaaliga. "Kuna elektrituru avanemine on klientide rahakotile niigi olulist mõju avaldanud, on kasumimarginaal minimaalne, üldteenuse lõplikust kilovatt-tunni hinnast umbes 3–4 protsenti," ütles Agan.

Erinevate üldteenuse pakkujate üldteenuse hinna teeb Eesti Energia selgitusel erinevaks see, et üldteenuse klientide tarbimismaht ja kulud on igal üldteenuse pakkujal erinevad. Eesti Energial on oluliselt laiem klienditeeninduskanalite võrk kui teistel üldteenuse müüjatel.

"Samuti on Eesti Energial maakondlikud bürood ja meie infosüsteemid peavad vastu pidama kümneid kordi suurematele koormustele. Ka arveldusprotsessis ja võlahalduses tuleb meil katta märksa suuremaid finantsriske. Kõik see muudab paraku meie teenindusvõrgu ülalhoidmise kulu kallimaks kui mõnel teisel müüjal," ütles Agan.

Jaanuaris jäi üldteenusele umbes 35 protsenti Eesti tarbimiskohtadest, kus ei sõlmitud elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga.

Suuremal osal Eesti territooriumist ehk Elektrilevi jaotusvõrgus üldteenust pakkuva Eesti Energia kodulehe andmetel on jaanuarikuu üldteenuse hind koos käibemaksuga 5,84 senti kilovatt-tunni kohta. Kahetariifse võrgulepinguga üldteenuse kliendid ostavad elektrit päevahinnaga 6,43 eurosenti kilovatt-tunnist ja ööhinnaga 5,15 eurosenti kilovatt-tunnist.

Eesti Energia börsihinnaga seotud paketis Muutuv oli elektri hind jaanuaris keskmiselt 5,4 eurosenti kilovatt-tunnist ja enimvalitud fikseeritud hinnaga paketis Kindel keskmiselt 5,8 eurosenti kilovatt-tunnist.

Viimsis ja Läänemaal üldteenust pakkuva Imatra Elekter AS-i teatel oli nende jaanuarikuu üldteenuse hind koos käibemaksuga 5,77 senti kilovatt tunni kohta. Kahetariifse võrgulepinguga üldteenuse kliendid ostavad Imatra Elektri elektrit päevahinnaga 6,32 eurosenti kilovatt-tunnist ja ööhinnaga 5,05 eurosenti kilovatt-tunnist. Hinnad sisaldavad käibemaksu.

Narvas ja Sillamäel üldteenust pakkuvate VKG Elektrivõrkude võrgus oli üldteenuse hind koos käibemaksuga 0,49 senti kilovatt-tunni kohta.

Üldteenuse hinnakujunduse alus on eelmise kuu kaalutud keskmine börsihind ning üldteenuse hinna saamiseks korrutatakse võrguettevõtja kliendile edastatud üldteenuse tunnipõhine elektrikogus Nord Pool Spoti elektribörsi Eesti hinnapiirkonna tunnihinna kaalutud keskmisega. Sellele lisanduvad ettevõtja põhjendatud kulud ja mõistlik kasum.

Võrguettevõte avaldab kalendrikuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia hinna koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma kodulehel järgmise kuu üheksandaks kuupäevaks. Kodulehel tuuakse eraldi välja tasu elektrienergia eest ja lisatud müügimarginaal ehk põhjendatud kulud koos mõistliku kasumiga. Üldteenuse hinna põhjendatust on konkurentsiametil õigus kontrollida. Seadus kasumi osas konkreetset piirangut ei sätesta, kuid selle kontrollimisel lähtub konkurentsiamet teiste riikide praktikast.