Piimanduse otsustav aasta

Käesolev aasta tõotab tulla nii piimanduse kui ka kogu põllumajanduse jaoks otsustav: vanaviisi enam jätkata ei saa ja uutmoodi veel ei osata või ei taheta. Aga nagu on juba tunnistanud Võrumaa Masinaühistu juht Rainis Ruusamäe, siis ilma koostööd tegemata enam uutes oludes hakkama ei saa.

Koostöö ja ühistegemise positiivne näide on Soome, mille ühistulised ettevõtted Valio, Kesko (Rimi ja Säästumarketi kett) ja SOK (Prisma kett) on vallutanud suure osa Eesti turust. Ühel ettevõttel oleks raske olnud Eesti turule siseneda, aga ettevõtted koos on suutnud väga palju korda saata. Eelnevas on ka vastus küsimusele, miks Eesti tootjatel on üha raskem turul kanda kinnitada: seal on ees juba Soome tootjate tugevad ühisettevõtted. Laias laastus on kogu Soome majandus ühistuline, sest soomlased on aru saanud, et väiksed ettevõtted ei suuda turul, eriti veel maailmaturul, läbi lüüa. Neist lihtsalt sõidetakse üle. Kui juba Eestist mitu korda suurema ja jõukama Soome ettevõtjad iseseisvalt toime ei tule, siis on seda mõttetu oodata Eesti ettevõtetelt. Nad jäävad lihtsalt karmis konkurentsivõitluses alla. Seda näitab ilmekalt praegune aeg: Eesti piimatootjate sissetulek sõltub kokkuostjatest ja kokkuostuhind on kaks korda kukkunud, mistõttu on samapalju kukkunud tootjate tulud. Samal ajal pole poes müüdavate piimatoodete hind jäänud laias laastus samaks: kui tööstused ja kaubandus oleks tootjate käes, nii nagu see Soomes on, siis nende tulud kokkuvõttes ei kukuks, vaid need jaotatakse lihtsalt ringi.

Eestis on ühistuliste ettevõtetega juba algust tehtud. Üks hea näide on Võrumaa Masinaühistu, mis on andnud mitukümmend aastat tootjatele eri liiki abi. Kaasaegsemad ühistud on Kevili, mis ühendab Eesti teravilja- ja rapsikasvatajaid kui E-Piim, mis ühendab piimatootjaid ning taastab sõjaeelsete meierite traditsiooni. Need näited annavad lootust, et kui jäme ots Eesti ettevõtluses ongi läinud mõneks ajaks välismaale, siis tulevikus on seda võimalik taas tagasi saada.