Võru linnavalitsus läks masskoondamise teed, kuigi enamik õpetajaid võeti pärast uuesti tööle. Linnavalitsus oleks võinud kohe aru saada, et Võrus on juba ametis kõige paremad töötajad, selleks pole vaja kõiki tingimata koondada.

Ühelt poolt oli linnavalitsusel raske ülesanne: riigigümnaasiumi loomisega tuli üks vanadest koolidest sulgeda. Sulgemine tähendas rasket valikut, ühe kooli eelistamist teisele, teiselt poolt aitas see vältida masskoondamist. Eelmine linnavalitsus otsustas säilitada Võru 1. põhikooli ehk niinimetatud kirikukooli. Põhjust polnud vaja kaugelt otsida – see kool on sama vana kui Võru linn.

Uus linnavalitsus läks teist teed: võrdse kohtlemise sildi all likvideeriti koolid ja koondati kõik 112 töötajat. Koondamist põhjendati vajadusega leida seniste töötajate asemele uued ja paremad. Koondamine oli väga valus otsus – sellega kaotati kaks pika ajaloo ja traditsioonidega asutust: nii kirikukool kui ka Kreutzwaldi gümnaasium. Nende asemele tulevad täiesti uued koolid.

Tagantjärele tarkusena võib öelda, et õigus oli Jüri Kaveri juhitud linnavalitsuse koosseisul, kes pooldas ühe kooli säilitamist ja teise kooli õpetajate liitmist. Samad õpetajad jäid ju niigi ametisse. Alles oleks jäänud vähemalt üks kool, antud juhul siis ajalooline Võru 1. põhikool.

Heade kavatsustega alanud kooli töötajate konkurss muutus farsiks. Ilmekas näide on uude põhikooli senise ühe asemel suisa kahe õppejuhi palkamine. Samad inimesed olid seni samuti õppejuhid, s.t vastutasid selle hariduse kvaliteedi eest, mille linnavalitsus oli konkursiga küsimärgi alla seadnud. Kahe inimese palkamine ühele kohale on juba elevust tekitanud. See meenutab anekdooti, kus Usbekimaal istub taksos ees alati kaks meest. Miks? Sest üks oskab sõita ja teine tunneb linna.

Õigus on volikogu liikmel Tarmo Piirmannil, kes tunnistab, et praegustel Võru hariduselu ümberkorraldustel pole midagi pistmist hariduse kvaliteedi ega kooli arendamisega. See on poliitika jõudmine koolidesse.