Jüri tänav 12 hoone jääb linna huve kaitsma parimal võimalikul viisil

Pahandatakse linnajuhtidega, et käest on lastud lipsata Jüri tänav 12 paiknev ülisoodne esindushoone, mille linn oleks võinud osta endale 100 000 euroga. Hädaldatakse, et justkui oleksid linnajuhid mingid tobukesed, kes isegi sellise naeruväärse hinnaga sellist unikaalset hoonet ei taha. Hoonet, mida pealegi võiks hiljem arvestatava juurdehindlusega maha müüa.

Hoone ei läinud ju prügimäele

Mõistmaks Lõunalehes toodud kriitika halenaljakust, tuleb kõigepealt aru saada sellest, et Jüri tänav 12 paiknev esindushoone ei läinud ju prügimäele, kingituseks mõnele kinnisvaraärikale, lammutamisele või niisama kaduma. Hoone on endiselt alles omal kohal ja ei rahandusministeerium ega ka Riigi Kinnisvara AS vea seda Tallinna.

Jüri tänav 12 hoone on praegu aktiivses kasutuses ja nii see ka jääb. Seal paiknevad Võru maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Võrumaa turismiinfokeskus, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, SA Võrumaa Arenguagentuur, MTÜ Võru Folkloorifestival, Johannes Käisi Selts ja Võru maarahva teabetuba.

Poliitikute vaatevinklist on küll sageli väga suur vahe selles, et kas miski on riigi või kohaliku omavalitsuse käes ning mis partei parasjagu kusagil võimu teostab, ja sellest kõigest justkui sõltuks väga palju, muu hulgas ka sellise kinnisvara omandiõiguse liikumise mõttekus. Kodanike ja ettevõtete poole pealt ei ole seal aga vahet, kas miski on kohaliku omavalitsuse või riigi bilansis, nende jaoks on üks avalik sektor puha. Mis on oluline, on see, et kuidas see mõjutab inimeste elu ja ettevõtete käekäiku.

Seega tegelikult tulebki vastata küsimusele: kuidas Jüri tänav 12 paikneva hoone üleminek Riigi Kinnisvara ASile mõjutab Võru linna elanikke ja siin tegutsevaid ettevõtteid? Kas midagi muutub nende seisukohalt vaadates paremaks või halvemaks? Võru linnajuhid on Võru inimeste teenistuses ja lõpuks on oluline see, kuidas nende tegevus mõjutab Võru elanike heaolu ja tulevikku.

Sada aastat trahvi maksta või hoone riigile jätta?

100 000 eurot on selle hoone hinna mõistes võib-olla jah väike raha, kuid selle eest saaks kõigile Võru linna elanikele suure pidusöögi või mitu söögikorda välja teha. Selle raha eest võiks kõigile Võru lastele anda 50 eurot taskuraha aastas, mis oleks lapsele suur asi. Võru 2016. aasta linnaeelarvet aluseks võttes tuleks Võrus sada aastat trahviraha koguda, 33 aastat teede ja tänavate maksu sisse kasseerida või kolm aastat reklaamist laekuvat maksutulu kõrvale panna, et 100 000 eurot kokku saaks. 100 000 eurot võrdub kahe aasta Võru linna üüri- ja renditulude laekumisega, on kolm korda suurem kui Võru linna hallatavate asutuste omatulud aastas kokku või näiteks rohkem, kui Võru linnavolikogu ülalpidamine aastas maksab. Tegemist ei ole peenrahaga Võru linna mõistes ja kindlasti ei ole see raha niisama üle või ripakil.

Kuhu linn siis Jüri tänava hoone riigilejätmisega jõudis, mis on koondefekt? Linnal jäi 100 000 eurot alles, mis on oluline raha. Linn ei pea tegelema hoone remondi, kütmise, üldise haldamise, korrashoiu ja muu taolisega, mis on samuti märkimisväärne rahaline kokkuhoid. Viimatinimetatud kulude eest tasub riik, mis on ju peale linnaraha kokkuhoiu otsene riigi raha sissevool Võru linna. Hoone arendamise maksab samuti kinni riik ning ühtlasi katab Riigi Kinnisvara AS kulud, mis on vajalikud selle hoone võimaliku rakenduse jaoks kohandamiseks. Seega rahalise tulemi mõistes saab Võru linn oma eelarveraha kasutada mujal ning riik toob hoonele vajaliku raha meie linna ise.

Teisalt jääb ju hoone endiselt Võru inimestele. Kui sinna tekivad töökohad, siis need täidetakse meie linna elanikega. Kui hoone ähvardaks muidu tühjaks jääda, siis on riik motiveeritud osa oma funktsioonidest Võrru saatma, et jällegi võrukatele töökohti luua. Kes ülaltoodus kasu ei näe, on kas pahatahtlik või lihtsalt ei suuda majandusloogikasse süveneda.

Peale selle ei ole Võru linnaeelarve mõeldud ehku peale mineku spekulatsioonideks, et ostame hoone, topime iga aasta raha sisse ja siis heietame lootust, et tuleb keegi investor, kes selle hoone röögatu hinna ja linna mõistes suure kasuga ära ostaks (ostuhind pluss aastaid tehtud lisakulutused, mis hinna ju üles viivad). Linnaeelarve ei ole mõeldud spekulatsioonideks ega hasartmängudeks. Sest kui praegu teeme õnnemänge kinnistuga, siis homme ehk peetakse vajalikuks juba kasiinosse linnaraha kasvatama minna. Inimesed, tulge mõistusele!