Viiruste puhang algas sel hooajal varem

TERVIS ❯ Enamik inimesi on põdenud külmetushaigusi või grippi, mis on raskema kuluga kui külmetushaigused. Gripi tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, köha, nohu, väsimus ning lihase- ja liigesevalu. Kõige rohkem haigestuvad grippi lapsed, kuid surmajuhtumeid on peamiselt kõrge riskiga isikute seas, nagu näiteks eakatel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Viirus levib tavaliselt aevastamise või köhimisega. Samuti ka kätega puudutamisel. Näiteks kui pärast köhimist või ninanuuskamist ei pesta käsi, siis on viirus kiire levima kontaktpindadele, nagu näiteks ukselingid, arvuti, telefon jms.

Gripiviirus eritub kõige intensiivsemalt kolmel esimesel haiguspäeval. Neljandal kuni kuuendal haiguspäeval väheneb ja on minimaalne seitsmendal kuni kümnendal haiguspäeval. Gripi vastu vaktsineerida soovitatakse juba oktoobrikuus. Vaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist, vaktsiini mõju kestab umbes aasta.

Haigusepuhang algas juba detsembris

Nii Võru polikliiniku Südameapteegi proviisor-juhataja Marina Tõlgo kui ka perearst Siiri Johansoni sõnul on sel hooajal haiguste puhang alanud tavapärasest varem. Enamasti on haiguste kõrgaeg alles veebruaris ja märtsis, kuid sellel hooajal algas juba detsembrikuus. Johanson arvab, et varajase haiguspuhangu üheks peamiseks põhjuseks on kehv suvi.

„Suvel oli päikest väga vähe. Ilmad olid sombused ja inimesed ei saanud ennast laadida. Ei saadud isegi piisavalt ujuda. Kõik need põhjused teevad immuunsüsteemi nõrgemaks ja ollakse haigustele vastuvõtlikumad,” selgitab Johanson, kelle väitel põetakse külmetushaigusi tihti ka kogu perega. Arstile pöördutakse kõige sagedamini loomulikult lastega, kuid see ei tähenda, et täiskasvanud alati terveks jäävad. „See on selge, et lastega külastatakse arsti kiiremini. Emad teevad tihti enda arvelt järeleandmisi ja seetõttu me ei teagi päris täpselt, kui palju haigeid tegelikult on.