Rõuges algas klaverinädal

„Klaver on täiuslikem kõigist muusikainstrumentidest, selle leiutamine tähendas muusikale sedasama,
mis trükikunsti leiutamine luulele.”
(Bernard Shaw)

2004. aastal leidis SA Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum juhataja Alo Põldmäe Lübeckis ühe leksikoni, kus kirjas klaverivabrikud üle maailma. Tallinna klaverivabriku asukohaks oli märgitud „Venemaa, Moskva”. „Sel hetkel sai mulle selgeks, et valeinfo ümberlükkamiseks tuleb Eesti klaverit ja selle ajalugu tähtsustada võimalikult suurelt,” on Alo Põldmäe ütelnud. Ta on sellest ajast usinasti tööd teinud Eesti klaveri esiletõstmisel ja ta oli ka Rõuge rahvamajas neljapäeval klaverinädala avamisel keskne figuur.

Tervitussõnad klaverinädala puhul tulid vallavanemalt Tiit Tootsilt ja rahvamaja esindajailt. Kaasa pandud kingitused jagatud, sai sõna Alo Põldmäe. Ta rääkis pisut klaverist, eriti meister Ernst Hiisi klaveritootmisest, sest üritus ja väike kontsert Võrumaa muusikakoolide õpilastelt oli tegelikult pühendatud nii Ernst Hiisile kui ka klaverile. Kogu üritus kannab koondpealkirja „Eesti oma klaver – Ernst Hiis 140”.

Rõuge rahvamaja suures saalis oli väljas neli klaverit. Kõige vanem neist oli eelmisest sajandist pärit meister Mihkel Aleksander Ossise oma, kus veel pitsrüüga ehitud alustega küünladki klaveri küljes. Teine klaver oli meister Ernst Hiisilt. Kolmas klaver oli Eestis valmistatud Riga, neljanda oli näitusele toimetanud Viido Polikarpus – see oli kõige paremini hoitud ja ka hääles Astron. Klaverite sünni juures on seisnud ikka Ernst Hiis.

Alo Põldmäe rääkis lühidalt kogu väljapanekust, sest klaverite juurde kuulusid ka suured pannood klaveri ajaloost ja klaverist ning nende loojatest üldse. Seejärel mängis muuseumijuhataja, pianist ja helilooja Alo Põldmäe Astronil. Pärast seda, kui ta kuulis, et Riga kingitakse tema muuseumile, tuli ka sellelt klaverilt lugu. See oli tibatilluke killuke klaverist, mida maailmas on ehitatud 300 ja Eestis 230 aastat. Pärast Alo Põldmäe esinemist oli järg Võrumaa muusikakoolide õpilaste käes. Viimased esinesid väga püüdlikult ja mõnusalt.

Kes oli Ernst Hiis?

Ernst Hiis [sündinud Ernst Ihse; 16. aprill 1872 Luunja vald (Tartu-Maar-ja kihelkond) – 29. oktoober 1964 Tallinn] oli eesti klaverimeister ja ettevõtja, keda peetakse praeguse Estonia klaverivabriku rajajaks.

Ernst Hiis õppis klaveriehitust Robert Rathke vabrikus Tartus. Kui see 1892. aastal pärast tulekahju Peterburi kolis, töötas Ernst Hiis seal klaverimeistrina. 1903. aastal avas Hiis Peterburis oma klaveritöökoja E. A. Ihse nime all ning 1912. aastal käis ta ennast täiendamas Hamburgis Steinway klaverivabrikus. Aastal 1927 asutas Ernst Hiis Tartus oma klaverivabriku, mis mõni aeg hiljem Tallinna ümber kolis.

1950. aastal koondus Eesti klaveritootmine Estonia klaverivabrikusse. Vabrik on praeguseni truuks jäänud Ernst Hiisi esialgsele põhimõttele, et valmistatakse üksnes käsitsi tehtud tippkvaliteediga tiibklavereid. Klaverite tootmise ajalugu Eestis ulatub aga aastasse 1779, kui tuli esimene klaver J. F. Gräbnerilt.

Klaveripäevad jätkusid eile Margus Kappeli ja Andres Kõivu alias Tibu kahe klaveri kontserdiga ja jätkuvad veel tuleval nädalal 24. märtsil eliitkontserdiga Marko Martinilt, kes mängib valitud palu Liszti ja Schuberti klaverimuusikast.