ÜMBERKORRALDUS • Rahandusministeerium avalikustas üleeile plaani, kuidas jagatakse omavalitsuste ja riigiasutuste vahel maavalitsuste ülesanded. Võru maavanema Andres Kõivu sõnul toob tänane plaan kaasa töökohtade ja tegevuskulude tsentraliseerimise, mis nõrgestab piirkondi, mitte ei tugevda neid.

„Riigi- ja haldusreformi tulemusel peavad sündima tugevamad omavalitsused,” ütles Kõiv. „Praegu näib maavalitsuste reformi tuntavaim tulemus olevat aga otsustustasandi tsentraliseerimine.” Maavalitsused lõpetavad maavalitsuste reformi seaduseelnõu järgi töö juba 2018. aasta algusest.

Kõivu sõnul tegid maavalitsuse töötajad mõni aeg tagasi väikese uuringu, milles selgus, et viimase kümne aasta jooksul on Võrumaal tegutsevates valitsusasutustes kadunud iga neljas töökoht. Käimasolevad reformid annavad tema sõnul sellesse statistikasse omalt poolt tubli panuse.

700 töökohta kaob, 1000 plaanis juurde luua Tugevamate regioonide ja omavalitsuste tekkimiseks on Kõivu sõnul hädavajalik, et riik viiks kiiresti ellu plaani kolida Tallinnast välja erinevad ametiasutused. Riigireformi ja haldusreformi mõjul, sealhulgas maavalitsuste reform, väheneb rahandusministeeriumi hinnangul Eestis kokku 700 töökohta.

„Samas on valitsus leppinud kokku 1000 töökoha pealinnast väljaviimise, mis tekkinud olukorda tasakaalustab. Kokkuvõttes tähendab see, et töökohti tuleb maapiirkondadesse juurde,” ütles Karel Hanni rahandusministeeriumist. „Täpsem kava, mis töökohad ja kuhu, on veel täpsustamisel.”