Neli aastat tööd riigikogus on jäänud selja taha. Mida tooksite sellest ajast esile eriliste õnnestumistena ja millised olid need olukorrad, mida ei tahaks meenutadagi?

Suur tänu küsimustele vastamise eest, nii olite kogu aeg ühenduses oma Kagu-Eesti valijatega.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Neli aastat on ühelt poolt päris pikk aeg, aga teisalt läheb see väga kiiresti. Nendesse aastatesse mahtus valitsuse vahetus ja see tingis olulise muutuse ka minu poliitilises elus. Olles koalitsioonis, oled paremini informeeritud ja otsustele oluliselt lähemal.

On täiesti loomulik, et seepärast on kõigi poliitiliste jõudude eesmärk olla võimul. Samas ma ei kahetse ka opositsioonis oldud aega. See aitas näha ka asju teisest vaatenurgast.

Heimar Lenk (Keskerakond):

Neli aastat on pikk aeg, mille jooksul võib mõndagi juhtuda. Keskfraktsioonile oli see murrangute aeg. Paides peetud kongressil kaotas erakonna esimehe koha Edgar Savisaar, kelle asemele tõusis Jüri Ratas. Partei põhimõtteis toimus muutus. Eesmärgiks sai valitsusse minek. 2016. aastal Toompea sisemängude tulemusel see õnnestuski. Koalitsioonikaaslaseks sai ka senine suurim oponent Isamaa. See raskendas Keskerakonna ühe eesmärgi ellu- viimise, omandireformi käigus kodu kaotanud sundüürnikele tehtud ülekohtu heastamise. Sellest hoolimata õnnestus minul teema koalitsioonilepingusse viimine. Nii koostaski nüüd ametist lahkuv valitsus koos üürnike liiduga, mille juhatusse ma kuulun, sundüürnike riikliku andmebaasi. Selle põhjal saab järgmine valitsus, kui seal osaleb Keskerakond, omandireformi ülekohtu heastamisega edasi tegelda. Minu jaoks on parlamenditöö suur võit. Eestil on nüüd olemas ametlik andmebaas, mille alusel saab asuda omandireformi analüüsima. Reformile tuleb anda õiguslik hinnang, välja selgitada kodust välja tõstetud perekondadele tehtud kahju ja hakata seda heastama. Õigusriik peab tehtud vigu tunnistama.

Anneli Ott (Keskerakond):

Riigikogu liige olen olnud 2015. aasta novembrist alates ning seega olen kuulunud nii opositsiooni kui ka koalitsiooni. Keskerakond on praeguse valitsuskoalitsiooni juhtiverakonnaks olnud rohkem kui kaks aastat ning üheks suurimaks õnnestumiseks võib selle aja jooksul kindlasti pidada maksureformi, mille eesmärk oli parandada madalapalgaliste ja tööinimeste ning nende perede elujärge. Kuigi Reformierakond nimetab praegust süsteemi kaoseks, lükkavad selle väite ümber maksuja tolliameti hiljuti avaldatud andmed. Maksumuudatuste mõjul suurenes või jäi samaks 86 protsendi Eesti inimeste sissetulek ning ülejäänud 14 protsendi sisse kuuluvad need, kellelt ootame varasemast suuremat panust tugevama ühiskonna heaks. Tänu sellele on sammuke vähenenud sissetulekute ebavõrdus ning tõusnud rahva üleüldine heaolu.

Kõige kahetsusväärsemaks sündmuseks võib pidada rändepaktivastasel meeleavaldusel toimunud vahejuhtumit. Kui üldjuhul on Eestimaa inimesed olnud kohtumistel väga positiivsed ja toetavad, siis üllatas, et üldjoontes rahumeelsed kaasmaalased võivad niivõrd viha täis olla. Auväärse riigikogu hoone ees konkurendile kätega kallale minek ei ole aktsepteeritav. Mitme erakonna koosmõjul ning valesti käitumise tulemusel jättis pretsedent Eesti poliitilisele kultuurile igavese jälje, mida pole võimalik enam tagasi võtta.

Tänan kõiki oma toetajaid ja häid nõuandjaid, teiega koos oleme hoidnud Kagu-Eesti küsimused riigikogu aruteludes olulistena. Edu kõigile ja loodan, et jätkame koostööd ka järgmise riigikogu koosseisus.

Uno Kaskpeit (EKRE):

Nelja aasta jooksul on nii mõndagi toimunud. Üks positiivne tulemus on see, et kooseluseaduse rakendusakte vastu ei võetud ning mehe ja naise vahelist abielu pea peale ei pööratud. Suutsime koos kõikide parlamendierakondadega läbi suruda pensioni tõusu alates 2020. aasta jaanuarist nendel vanadel kaitseväe ja politsei pensionäridel, kellel seoses 2009. aasta majanduskriisiga pensione vähendati.

Negatiivseid teemasid on muidugi rohkem. Minule kui vanale sõjaväelasele on jäänud kõige rohkem hinge sõjaväelaste ja politseinike väljateenitud aastate pensioni ja vanusepiirangu ärakaotamine alates 2020. aasta 1. jaanuarist teenistusse asuvatel meestel ja naistel. See tekitab olukorra, kus kaitsevägi ja politsei võivad oma uksed pärast 2025. aastat sulgeda, sest noored ei tule enam teenistusse. Sellega kukub meie sisejulgeolek ja riigikaitse kokku. Teine asi, mis närib hinge, on riigikogulaste tegevused ÜRO rändeleppe ümber. Eriti kurb oli vaadata ühe erakonna, kes on ise 17 aastat võimul olnud, reeturlikku tegevust hääletamisel. See seltskond tõusis enne hääletust terves koosseisus püsti ja lahkus saalist. ÜRO rändelepe õõnestab Eesti iseseisvust ja arvestades meie väikest rahvaarvu on see meile lausa ohtlik. Meid, EKRE fraktsiooni liikmeid oli liiga vähe ja meid ei jagunud kõikidesse alalistesse komisjonidessegi. Loodame rahva õigele valikule, et järgmises riigikogu koosseisus meie esindus oleks suurem ja hääl võimsam, et seista üheskoos Eesti eest.