Menu

Hulkuva koeraga kohtudes oleks mõttekas sellest teavitada, aga kuidas?

  • Kirjutas Kadri Nagel

Koer Brenda leidsid ajateenijad metsast. Nüüd ootab ta oma päris kodu varjupaigas. Hästi elava loomuga ja rõõmsameelne koerake seltsib hästi inimestega. Kõrval on näha kruusahunnik, mis just Võru linna poolt maha kallati, et varjupaigas olevaid veelompideks muutunud kohti kuivemaks muuta saaks. Foto: AIGAR NAGEL

Ühel reede õhtul paar nädalat tagasi jooksis Võru kesklinnas ringi suuremapoolne koer, kes haakis ennast sappa koeraga jalutanud naistele. Inimeste vastu koer tige polnud, aga koerale üritas küll kallale minna ning tükk tegu oli edasiliikumisega. Otsustati helistada varjupaika, et äkki sealt saab keegi jooksus oleva koera kinni püüda ja ohutusse kohta toimetada. Kuna kell oli juba pisut üle kaheksa õhtul, siis varjupaik kõnedele enam ei vastanud ning otsustati helistada häirekeskusesse.

Segadus helistamisel

Imestus oli suur, kui häirekeskusest vastati, et tuleks helistada varjupaika ja selle numbri saab internetist ehk siis sisuliselt paluti helistajal guugeldada, mida ta enne juba teinud oli, et varjupaiga number välja selgitada.

Naised olid kuulnud, et tegelikult peaks häirekeskus saama ühendust varjupaigaga, et infot edastada ka töövälisel ajal. Selgitamise peale lubati asja uurida ning keegi olukorda lahendama saata. Samal ajal olid koeraga jalutajad jõudnud õnneks koduni liikuda. Umbes tunni pärast saabus Võru varjupaiga töötaja, püüdis koera kinni ja kõik said rahulikumalt hingata.

Kuidas oleks õige käituda, kui hulkuv, peremeheta koer kipub ründama või lihtsalt keset linna sihitult ringi luusib?

Palun logi esmalt sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD