Menu

Kubija spordibaasi uus planeering lööb linnaelanikud kahte leeri

  • Kirjutas Heleri Lakur

Linnavalitsuse tellitud planeeringu järgi on võimalik luua tulevikus vee- ja lumelauaga sportimiseks rada ja mastid ringiga märgitud alale. Vaata joonisel märgitud ringiga ala. Allikas: VÕRU LINNAVALITSUS

Möödunud nädalal aset leidnud avalikul arutelul, kus olid kohal nii linnaelanikud, kogukonna esindajad kui ka arutelusse kaasatud huvirühmad, ei jõudnud linnaelanikud ega ka Võru linnavalitsus, kes avaliku arutelu korraldas, ühisele meelele.

Kubija spordibaasi laiendus ja sellega seotud planeeringu muudatus on järveäärsete kinnistute omanikele ja Kubija kogukonnale vastukarva. Aga on ka linnakodanikke, kes on kahe käega uute sportimisvõimaluste loomise poolt ega anna samuti järele.

Miks?

Võru linnavalitsus algatas käesoleva aasta märtsis Männiku tänava kinnistute ja lähiala detailplaneeringu, mille eesmärgiks on nüüdisajastada ja arendada Kubija spordibaasi, rajada sinna kunstlume tootmiseks vajalik veetorustik koos pumplaga ning samuti luua võimekus Kubija järvele vee- ja lumelaua vedamise süsteemi rajamiseks. Viimane planeeringupunkt ja ühtlasi planeeringu muudatus on aga suurim valukoht, mille vastu Kubija järve äärsete ja piirkonna kinnistute omanikud võitlevad.

Esiteks on osa Kubija linnaku elanikest arvamusel, et Männiku tn 36, 45 ja 45a kinnistute ja lähiala planeering kahjustab piirkonna elukeskkonda ega pea võimalikuks Kubija järvel vee- ja lumelaua vedamise süsteemi rajamist. Selleks, et linn võtaks elanike vastuseisu tõsiselt, edastas kogukond 53 allkirjaga kirjaliku pöördumise linnavalitsusele kaks päeva enne avaliku väljapaneku lõppu ehk 9. juunil. Kubijal asuva kinnistu ja Lauluväljaku 15 üks omanikest Katri Suurmann on kirjalikult kinnitanud, et on üks nendest, kes on Kubija järvele veespordiatraktsiooni rajamise vastu. Temaga nõustuvad ka ülejäänud 53 allakirjutanut. Suurmanni sõnul rikutakse planeeringu laiendusega kohalike elanike huve mitmes mõttes. „Järv ja järveäärne ala on oluliseks looduslikuks puhkealaks nii kohalikele kui ka kaugemalt tulnuile,” on kogukonna arvamus. Teiseks seisab pöördumises, et planeeringuala hõlmab Natura 2000 võrgustikku arvatavat Kubija järve loodusala. Oluline on ka märkida, et Suurmann ei nõustu keskkonnamõju hindamise eelhinnanguga, mille linn on keskkonnaametilt tellinud ning kahtleb selle õigsuses. „Keskkonnaamet on andnud võimaluse tagasi astuda oma sõnastuses, sest kolm korda esineb ameti hinnangus sõna „eelduslikult”,” sõnab Suurmann arutelu vahele. Samuti leiab ta, et selleks, et keskkonnaameti seisukohta usaldada, tuleb võtta hinnang Natura hindajalt, kes on selleks spetsialiseerunud ametiisik. Veel toob ta näiteid seaduse punktides, kuidas KSH ja seaduse järgi ei austata kohalike elanike õigusi ja soove.

Spordikompleksile lisandväärtus

Abilinnapea Toomas Sarapuu ei nõustu Suurmanni seisukohaga. „Mina usaldan keskkonnaameti seisukohta ja meie eesmärk on anda spordikompleksile lisandväärtust,” ütleb Sarapuu. „Reaalselt hakatakse sinna tegema tehislume torustikku. Miks me üldse oleme siin ja räägime veelauapargist, sest praegu on õige aeg kogu planeeringut vaadata ühes ja olemas on seltskond kohalikke entusiaste, kes on selle teema vastu huvi tundnud. Me leidsime, et selle võimekuse saaksime Kubija järvele tekitada, kui tekib mõnel ettevõttel soov sinna midagi rajada. Mitte mingil juhul me ei taha konkureerida Põlvaga, kes rajab järvele ülivinge atraktsiooni, kus on postid ja hüpekad. Panen käe südamele, et mitte mingil juhul siia sellist asja ei tule,” vastab Sarapuu.

Teine vaatenurk

Arutelu kisub emotsionaalseks ja segamini Kubija järve elanikega hakkavad sõna võtma ka noored. Lool on ka teine pool ning selleks on noorte ja linnaelaniku Olav Nassari seisukoht, viimasel paraku väga pikalt rääkida ei lasta. Nassar jõuab vaid öelda, et Kubija järv on avalik järv ning ei kuulu mitte kellelegi. Ta leiab, et igasugune sportlik tegevus, mis hoiab noored tegevuses ja paneb noored Võru linna jääma, on selgelt positiivse kaaluga. Selle peale tõuseb kogukonnaliikmete hääl vähemalt mitukümmend detsibelli. Kõik hakkavad korraga segamini rääkima. Selgub, et Nassar on üks neid kodanikke, kes linnaesindajate juurde kõnealuse ideega läks ja keda Sarapuu naljatlemisi arutelu süüdlaseks peab. „Tema on mees, kes meie poole korduvalt on pöördunud ning kes on väga pikalt tegelenud erinevate veespordiharrastustega,” lisab Sarapuu vahele. Sõna võtavad ka Võru skate-pargi idee üks eestvedaja Tanel Tolsting, vee- ja lumelauainstruktor Silvia Zvirgzdinš ja Võru linna noortekogu esimees Emil Aništšenko. Näiteks ütleb Tolsting, et ei järveäärt ega ka atraktsiooni külastavate inimeste arv ei riku Kubija järve äärset rahu ega ülerahvasta seepärast ka järve ümbrust. Keegi hõikab omakorda vahele ja juhib tähelepanu sellele, et ka veespordi kasutamiseks seatakse omad ajalised piirnagud. Argumente visatakse õhku läbisegi. Igaüks jääb ikka oma arvamuse juurde.

Selgub, et üheks suurimaks mureks ongi Kubija järve äärsete kinnistute omanike hirm mürataseme ja vaadet segavate mastide ees, mis oluliselt rikuks senist idüllilist eluolu järve ääres. Abilinnapea Sixten Sild juhib tähelepanu kogukonna valupunktidele. „Juttu oli mastidest, olen kindel, et need ei riku kellegi vaateid,” ütleb Sild. Vahele hõikab Lauluväljaku 15 üks omanikest ja ilmselgelt pahane meeshääl, et mast tuleb täpselt tema akende taha. Abilinnapea jätkab: „Tegemist ei ole ka meeletu müraallikaga. See on ülimalt vaikne tehnika ja usun, et hüppetornist vette hüppavate inimeste kilked on sellest mitu korda üle. Mootorimüra, mis sportimise ajal tekib, on 47 detsibelli ja see on oluliselt vaiksem heli kui minu hääl siin saalis. Korraga saab trossiga sõita üks inimene.” Ilmselgelt jäävad ka selles osas järvekaldal elavad elanikud enda seisukohtadele kindlaks.

Asukoht ka ei sobi

Kolmas peamine teema, mille üle pikalt arutleti, puudutas asukohta. Nimelt ütleb Kubija kogukonna esindaja Eve Musto, et tehniliste vahendite poolest oleks ideaalne rajada võimalus just Tamula järvele, aga mitte idüllilisele Kubija järvele. „Kubija järv ei ole nii suur, see on tundlik järv,” mainib Musto, tuues erinevaid näiteid ajaloost. Peale selle teeb ta Kubija hotelli juhatuse liikmele Aigar Pindmaale ettepaneku rajada võimekus hoopis Kubija paisjärvele. Pindmaa ettepanekut tagasi ei lükka, ent abilinnapea Sarapuu sõnab vastukaaluks, et üle tee asuv Kubija paisjärv pole oma mõõtmetelt jällegi sobiv koht. See olevat liiga väike. Sarapuu selgitab arutelu jooksul ka järgmist: „Me kaalusime ka Tamula järve. Paraku ei ole sealne olukord  otstarbekas ja jääb varju sellele ideele, kuidas see võiks välja näha. Distants, mis Kubija järvel olemas, on täpselt minimaalne ja paras. Mastid, millest juttu on, jäävad puudest lühemaks ja jäävad puude varju.”

Vee- ja lumelauasüsteemide projektide koostaja, tootja ja paigaldaja, OÜ Snow & Wakeboard Solutions tegevjuht Martin Laurits võtab ka sõna. „Olen selliste projektiga päris palju kokku puutunud ja koos linnaga oleme vaadanud erinevaid variante. Ma mõistan osapooli, kuid siin tuleb mõista, et trass, millest jutt käib, ei saa antud juhul olla pikem kui kolm meetrit. Tehnilised tingimused seda ei võimalda,” mainib Laurits. „Optimaalne rada, millest jutt käib, on 200 meetrit, siin antud juhul on 170 meetrit,” sõnab ta. Laurits märgib, et  ettevõte on teinud ka müratestimisi. „Aastal 2011 tehti seda Soomes vastava ala inspektorite poolt – kõik vastas normidele. Seega ma ei saa aru, kuidas aastal 2020 ei saa see siia sobida. Tegemist on standardsete mootoritega,” selgitab Laurits.

Kohalikud jäävad enda seisukohtadele kindlaks ning jätkub arutelu teemal, miks Kubija järvele ei mahu harrastuskalastajate ja suplejate kõrvale enam rohkem tegevusi. Aigar Pindmaa sõnavõtt paneb osavõtjaid jällegi kaasa mõtlema. Selgub, et tegemist on ka ühtaegu õppinud hüdrotehnikainseneriga, kes mäletab väga hästi seda, kuidas omal ajal kogu haigla reovesi Kubija järve voolas või sedagi, kuidas ta enne Kubija hotelli rajamist kohalike elanikega kolm aastat kohtus käis. Ajalugu õpetab, ent ka muudab. Veespetsialistina ütleb Pindmaa, et tegevused, mis liigutavad vett, aitavad veekogu puhastada, mitte vastupidi, kummutades pisutki elanike erinevaid hirme kalade ja lindude elu- ja looduskeskkonna kaitsmisel. Ja 11 lapse vanaisana loodab, et lastel ja noortel oleks võimalus ka veesporditegevusi harrastada. Oma ettepanekust rajada võimekus veespordi harrastamiseks näiteks Kubija paisjärvele, ta ei tagane.

Kuna kolme ja poole tunni pikkuseks veninud arutelul ühesele arusaamisele ei jõutud, otsustati, et minnakse laiali erinevate seisukohtadega. Linnamajanduse osakonna juhataja Tauno Asi sõnul võtab linn seejärel oma seisukoha ning kui see ühtib kogukonna seisukohaga, minnakse edasi planeeringu muutmisega, millele järgneb uus avalik väljapanek. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna ruumilise planeerimise peaspetsialist Ülle Luuk märgib, et seaduse järgi saavad kogukonnaliikmed ka edaspidi pöörduda linna poole oma ettepanekutega. Luuk lisab, et järelevalvesse jõuavad planeeringuga seotud muudatused juhul, kui õhku jäävad niinimetatud vaided. „Sellisel juhul me vaatame üle linnapoolsed selgitused ja kaalutlused, miks soovib linn sellist planeeringu lahendust kehtestada. Meie omalt poolt ei süvene lahendissse, vaid vaatame, kas menetlusprotsess on õigesti tehtud ja kas on piisaval hulgal kaasamisi tehtud. Lahendit meie ei kritiseeri, küll aga peab see vastama kehtivatele üldaktidele,” selgitab Luuk asjaolusid.

OÜ Snow & Wakeboard Solutions tegevjuhi Martin Lauritsa selgitused arutelu kohta:

Ei tasu segamini ajada kahte asja: me toodame ja paigaldame seadmeid ning võime rajada sellise pargi, nagu vaja on, kuid me kindlasti ei halda seda. Esiteks võis praegusel avalikul arutelul segadust tekitada see, et kodanikud ei tahtnud aru saada sellest, et linn loob võimaluse detailplaneeringu tingimuste kitsendusteks. Meie eesmärk oli selles olukorras llihtsalt konsulteerida, sest meil on selliseid projekte üle Eesti olnud kümneid. Ei ole mõtet arvata, et me haldame neid süsteeme. Meil on maailmas müüdud üle 100 masina ja see ei ole mõeldav, et teeme pargi kuhugi,  mida me veel ka haldame. Samuti on osad pargid jäänud rajamata seoses sellega, et erainvestoritel on olnud soovi veekogule midagi teha, aga siis selgub, et seal on kaldakaitseala. Ka Põltsamaale Kamari järvele rajatuga ei saa praegust olukorda võrrelda. Seal on tegemist moodsaima ja Eesti esimese ringkaabliga, Kubijale aga oleks võimekus luua kahemastiline rada. On kaks veelauapargi lahendust: kahemastiline või ringkaabel, mida Põltsamaale rajati ja mida ka Põlva linn tahab. Viimasel juhul on tegemist täislahendusega. Samuti ei tasu unustada, et kui jutt käis 20 inimesest, siis täpsustan arutelus tekkinud valearusaama: 20 inimese pärast ei hakka keegi seda rajama, vaid see näitab keskmiselt seda arvu, kui palju päevas veelauaatraktsiooni külastajaid oleks. 

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD