Menu

Teine sammas: oktoobris on pall pensionikogujate käes

  • Kirjutas Grant Thornton Balticu raamatupidamise grupijuht Kaija Salu

Tänavu suvel katkestas riik omapoolsed maksed töötavate inimeste teise pensionisambasse. Oktoobrikuu jooksul on aga inimestel võimalik otsustada, kas jätkata oma brutopalgast kahe protsendi makse tegemist pensionifondi või mitte.

Enne koroonakriisi algust kehtis teise pensionisambasse sissemakse süsteem järgnevalt: töötava inimese brutopalgast läks kaks protsenti tema valitud pensionifondi ja riik lisas omalt poolt neli protsenti inimese isikustatud sotsiaalmaksu arvelt. Koroonakriisi ajal otsustas valitsus aga oma sissemaksed peatada alates 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 ehk 14 järjestikuseks kuuks.

Mida peab töötaja tegema?

Töötajatel on nüüd õigus otsustada oktoobrikuu jooksul, kas nad jätkavad oma kahe protsendi sissemaksetega brutopalgast nagu seni või peatavad sissemaksed üheksaks järjestikuseks kuuks ehk 1. detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021.

Kui töötaja soovib sissemakseid jätkata, ei pea ta midagi tegema. Kõik jätkub endist viisi ja tema brutopalgalt peetakse kinni kaks protsenti tema valitud teise samba pensionifondi.

Kui töötajal on soov oma sissemaksed ajutiselt peatada, siis peab ta esitama sissemaksete ajutise katkestamise avalduse kas www.pensionikeskus.ee iseteeninduses või pensionikontot haldavas pangas. Avalduse esitamise viimane päev on 31. oktoober 2020. Juba esitatud avaldust enam muuta ei saa ja avalduse esitamine maksab 65 senti. Avalduse esitamise korral tähendab see töötajale seda, et 1. detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021 tema brutopalgast kahte protsenti teise pensionisambasse kinni ei peeta ja see makstakse talle netopalgana välja. Järgnevalt on inimese otsustada, kas ta kasutab saadud raha igapäevaste kulutuste katteks või säästab/investeerib selle oma valitud viisil. Oma tulevase pensioni prognoositava suuruse arvutamiseks ja kahe protsendi makse peatamise mõju teadasaamiseks saab kasutada sotsiaalkindlustusameti kodulehel olevat pensionikalkulaatorit.

Maksete peatamisel puhul on erandiks aastatel 1942–1960 sündinud inimesed, kes on juba vanaduspensioni eas, kuid on jätkuvalt tööturul aktiivsed. Nende puhul jätkab riik nelja protsendi sissemaksete tegemist. Kui 1942–1960 sündinud inimesed soovivad siiski oma sissemaksed peatada, siis on neil samuti õigus avaldus esitada. Sel juhul peatub neil detsembrist nii oma kahe protsendi sissemakse kui ka riigi nelja protsendi sissemakse.

Mida peab tööandja tegema?

Alates 1. novembrist 2020 saab tööandja kontrollida, kas tema töötajad jätkavad kogumispensioni sissemakseid või mitte. Enamasti tähendab see küll pigem lisatööd raamatupidajale või palgaarvestajale.

Liitumispäringut saab kontrollida pensionikeskuse kodulehel kas lihtpäringuga ehk ühe isikukoodi kaupa, või masspäringuga juhul, kui ettevõttes on töötajate arv väga suur (masspäringu maksumus on 30 eurot kuni 4000 isikukoodi kontrollimisel). Samuti on tänapäeval väga paljud palgaarvestuse programmid pensionikeskuse päringuga liidestatud ja seega saab teha automaatse kontrolli palgatarkvaras. Esimesed palgatarkvara pakkujad on juba uuendused ajutise pensionisamba sissemakse peatamise kontrollimiseks sisse viinud ja teised tarkvarapakkujad on lubanud uuenduse lähiajal teha.

Oluline on siinjuures tähele panna, et kehtiv muudatus puudutab kassapõhist palgaarvestust ehk TSD deklaratsioone detsembrist 2020 kuni augustini 2021. See tähendab, et tööandja koostöös raamatupidaja või palgaarvestajaga peab jälgima, kas nad maksavad detsembris välja lõppenud kuu ehk novembri palga või jooksva kuu ehk detsembri palga.

Mis saab edasi?

Riik on lubanud aastatel 2023 ja 2024 maksta kompensatsiooni neile, kes kahe protsendi makseid jätkasid. Rahandusministeeriumi kodulehel on selgitatud, et riik maksab siis iga inimese eest tema teise sambasse kaks korda nii palju, kui inimene 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini ise makseid tegi. Kui teise samba pensionifondide keskmine tootlus on 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini positiivne, suureneb riigieelarvest iga inimese eest teise sambasse kantava summa suurus ka keskmise tootluse võrra.

Teise pensionisamba sissemaksete peatamine on aga üksnes ajutine meede. Mis saab pensionitest edasi, näitab tulevik. 20. oktoobril otsustas riigikohus, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine on põhiseadusega kooskõlas. See annab inimestele võimaluse, aga mitte kohustuse pensionifondist raha välja võtta. Uue võimalusena lisandub kogutud raha edasi investeerimine inimeste endi poolt. Need, kes otsustavad kogutud raha välja võtta, peavad arvestama, et väljavõetavalt rahalt võetakse 20 protsenti tulumaksu ja esimesed väljamaksed tehakse septembris 2021.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD