Rõuges tulevad eesti oma klaveri päevad

Aabitsatõdesid eesti klaverist

KLAVERIPÄEVAD • Klaver on universaalne pill ja Eesti on olnud ning on praegugi väljapaistev klaveriehituse maa. Meie meistrid on kvaliteetsete klaverite kaudu suutnud teadvustada seda väikest maad ja varustada muusikahuvilisi kättesaadavate odavamate pillidega. Tänase päeva moodsat väljendit kasutades on eesti klaveriehitus olnud meie Nokiaks juba ligi sajandi.

Klaverinäitus ja Ernst Hiis

15. märtsil kell 15 Rõuge kultuurimajas avatavad klaveripäevad on pühendatud eesti klaveriehituse grand old man Ernst Hiisile tema 140. sünniaastapäeva puhul, mis on 16. aprillil. Pärast avamist esinevad samas Antsla, Vastseliina ja Võru muusikakoolide klaveriõpilased.

Avataval väikesel klaverinäitusel on rõhuasetus E. Hiisi klaveritel. Hiis tegi klavereid alates 1903. aastast Peterburis, jätkas Tartus alates aastast 1922, kus konstrueeris klaveri Astron, aastatel 1926–1944 tootis klavereid Tartus ja Tallinnas nimetuse all Ernst Ihse, 1951. aastal konstrueeris kontsertklaveri Estonia ja 1959. aastal Riias pianiino Riga. Kokku on Hiis loonud 12 erinevat klaverit ja nende modifikatsiooni.

Klaverinäitust täiendab stendinäitus „Eesti klaver”, mille autor on käesoleva artikli autor. See näitus oli väljas 2011. aasta novembris Tallinnas Viru keskuses koos klaverinäitusega „Eesti klaver ja Euroopa” „Tallinn – kultuuripealinn 2011” ürituste raames.

Näitused saavad teoks Rõuge kultuurimaja ja Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi koostöös.

Eesti klaveriehitus on 233aastane

Esimene teade Eestis tehtud klaveritest on 1779. aastast. Selleaegne saksa ajaleht teatab, et meister Johann Friedrich Gräbner ehitab teiste pillide kõrval ka klavereid.

Gräbneri klaveri ja praeguse Eesti kontsertklaveri Estonia vahele mahub lisaks veel 74 erinevat eesti meistri pilli. Nii pisikese maa kui Eesti kohta on see arv uskumatult suur! See arv pole kaugeltki lõplik. Alles kolm kuud tagasi avastasin eesti meistri Ado Emmo pianiino A. Emmo, poolteist kuud tagasi sain aga jälile Narvas ehitatud klaverile Tombach. Eesti klaveriehituse linnad on seega Tallinn, Tartu, Valga, Kuressaare, Pärnu ja Narva. Enamik meistreid on tegutsenud Tallinnas (30) ja Tartus (18). Kümmekond eesti meistrit tegutsesid tsaariaegses Peterburis (Rathke, Ihse, Salong, Kõiv, Mühlbach, Leppenberg), Moskvas (Uslall, Oberg) ja Riias (Müürsepp, Lomp). Mitmed neist konkureerisid Venemaa kuulsate firmade (Becker, Schröder või Friederich) toodanguga.

Valik Eesti klavereid: Gräbner, Neidhardt, Wiesner, Sopha, Erich, Falck, Wenzel, Hasse, Wiedemann, Sopha, Krug, Kessler, Rathke, Kraemann/Olbrei, Oss, Jurak, Rässa, Tusti, Moritz, Romm, Reppo, Astron, Salong, Ihse, Sprenk-Läte, Heine, Emmo, Wihm, Hermann, Prisk, Selberg, Bürger, Orntlich, Saar …

Nõukogude võim likvideeris kõik klaveritööstused. Alles 1951. aastal taastus klaveritootmine Tallinna klaverivabrikus tiibklaveri Estonia näol. Klaveri mudeli töötas välja Ernst Hiis ja see on saavutanud ülemaailmse leviku.

Pillide kuningannale oma muuseum

Eesti helilooja, klaverimeister Aleksander Läte tituleeris klaveri pillide kuningannaks. See kuninganna on olnud nii eriline, et ta on ammu tunnustusena ära teeninud eraldi muuseumi.

Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi idee sündiski 2004. aastal Saksamaal Lübeckis, kus uurisin suuremahulist klaverileksikoni. Sakslased olid 2000. aasta väljaandes paigutanud meie klaveriehituse uhkuse, Estonia klaveri Moskvasse (Moskau, Russland)! Siis kinnistus mõte, et valeinfo kummutamiseks tuleb eesti klaver tähtsustada võimalikult suurelt – rahvusliku klaverimuuseumi loomise näol. Mõttele leidsin toetajaid klavereid restaureeriva firma Reval Piano meistri Heiki Partsi ja Eero Viigimäe näol ning 21. mail 2005 sai SA Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum registrisse kantud. Juba mitu aastat käib muuseumi ettevalmistamine Helme mõisahoonesse, mille Helme vallavalitsus klaverimuuseumi kasutusse andis. Klaverimuuseumi loomine on sügav kummardus eesti klaverimeistritele, tänu kellele on muusika jõudnud paljudesse kodudesse.

Peale avakontserdi on kavas veel kaks kontserti – üks neist rocki- ja teine klassikasõpradele. 16. märtsil kell 19 esinevad Rõuges meie parim rockpianist Margus Kappel koos Tibuga alias Andrus Kõiv. Kahel klaveril ja neljal käel saab teoks tõeline tulevärk rock’n’rollist boogie-woogie’ni.
24. märtsil kell 16 alustab just Rõugest oma eesti turneed pianist Marko Martin.

Ootame kõiki klaverisõpru Rõugesse!