Häirekeskus: lõuna piirkonnas kasvas eelmisel aastal hädaabikõnede hulk

Hädaabinumbrit valiti 2023. aastal üle 1,1 miljoni korra. Neist vähem kui pooltes (41%) kõnedes ilmnes kiire abivajadus, misjärel tegi päästekorraldaja kutse kiirabile, politseile või päästele. Iga kolmas (33%) hädaabiliinile tulnud kõne on tehtud kas ekslikult või puudub helistajal kiire abi vajadus. 

Üle-eestiliselt vähenes hädaabikõnede hulk võrreldes 2022. aastaga 1,3%. Lõuna regioonis ehk Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas aga hädaabikõnede hulk hoopis kasvas. Iga 10 piirkonnas elava inimese kohta tehti 2023. aastal 7 hädaabikõnet. Enim hädaabikõnesid tuli ida piirkonnast ehk Ida- ja Lääne-Virumaalt, kust tehti üks kõne iga elaniku kohta.

2023. aastal tehti lõuna piirkonnast hädaabiliinile kokku 232 550 kõnet, kiirabi, politsei või pääste abivajaduse tuvastas Häirekeskus neist kõnedest 92 329 korral. Enim vajati kiirabi – ligi 55 500 korral. Kiirabi kutsumise põhjuseks olid enamasti rindkere-, kõhu- ja seljavalud, haavad, luumurrud ja erinevad traumad ning teadvusehäired. Politseid vajati aasta jooksul veidi enam kui 24 000 korral ning päästet üle 5600 korra. Kõige enam väljakutseid tehti juunikuus, kuid abi vajati palju ka teistel soojadel kuudel mais, juulis ja augustis.

Häirekeskuse lõuna keskuse juht Hedi Arukase tõi eelmise aasta 112 kõnedest rääkides ühe trendina välja ekslikud kõned. “Üheks murekohaks on ekslikult tehtud kõned, mis on sageli põhjustatud nutiseadmete nii-öelda ise helistamisest. Panen inimestele südamele, et olge oma nutiseadmetega hoolsad ning vaadake üle nende seadistused – teadmatus kasutusfunktsioonidest võib põhjustada eksliku hädaabikõne,” rääkis Arukase.

Teine väga suur murekoht on keskuse juhi sõnul seotud pahatahtlike helistajatega, kelle soov pole muud, kui hädaabiliini koormata ja esmaseid abistajaid verbaalselt rünnata. “Sellisel eesmärgil 112 numbri valimine on absoluutselt vastuvõetamatu. Kui meel on mõru, siis abinõu ei tohiks kindlasti olla  hädaabinumbrile helistamine, kuna nii võib ootele jääda keegi, kes on tõesti eluohtlikus olukorras,” pani Arukase inimestele südamele.

Lapsed ja noored on eeskujulikud hädaabiliinile helistajad

Lapsed ja noored on tublid abi kutsujad – nad kuulavad tähelepanelikult päästekorraldaja küsimusi ning lasevad kõnet juhtida, mis on vajalik, et selgitada kiiresti välja, mis juhtus ja kus juhtus. Äsja toimunud 112 päeval tunnustasid Eesti vabariigi president Alar Karis ja Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela eelmisel aastal eeskujuliku hädaabikõne teinud lapsi.

Ka Lõuna keskuse juht toob lapsi eeskujuks. “Kui laps valib hädaabinumbri, siis kuulavad nad alati hoolikalt esitatud küsimusi, selgitusi ja antud juhiseid ning lasevad päästekorraldajal kõnet juhtida. See on parim viis saada kiiret abi,” kommenteeris Arukase.

112 päeval tunnustati lõuna piirkonnast kolme eeskujuliku hädaabikõne teinud last. Kodu ümbrusest leitud ohtlikest esemetest teavitasid 8-aastane Lisandra ja 10-aastane Lisell. 11-aastane Samuel aga kutsus abi, kuna märkas põlengut tänaval.