VÄIKEHAIGLA • Kagu-Eestis on mitmeid haiglaid. Võrumaa Teataja külastas Räpina haiglat, et uurida, mis teenuseid seal pakutakse. Arstiabi ajalugu on Räpinas pikk, ka Põlva rajooni keskhaigla asus Räpinas. 1980. aastatel viidi keskhaigla üle Põlvasse. Räpina haigla on paiknenud mitmetes hoonetes, sealhulgas ka praeguses vallamajas. 1987. aastal valmis Räpinas uus polikliinik-apteegihoone, mis osaliselt ehitati sajandivahetusel ümber, lisandus 30 kohaga statsionaarne pikaravi osakond.

Miia Sultsmann, kes on ASi Räpina Haigla juhatuse esimees, alustas oma tööd seal 2001. aastal. Kümme aastat hiljem, s.o 2011. aastal, valmis haigla uus korpus Euroopa Liidu õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamise meetme toel. Praegu on haiglas 65 voodikohta, neist 25 õendusabi (hooldusravi) voodid.

„Meil oli väga kitsas, oli vaja laieneda,” kommenteerib Miia Sultsmann.

Räpina haiglas rendib ruume SA Tartu Kiirabi. Samuti rendivad ruume veel perearstid, keda on kokku neli.

Osakonnad

„Põhiliselt teenindame Räpina valda, Mikitamäe, Värska, Veriora, Orava valda, osaliselt ka Meeksi valda,” räägib Miia Sultsmann. Õendus- ja hooldusosakonnas on Räpina haiglas õendusabi ja hooldusosakond, viimases ööpäevaringne hooldus ning erihooldus. Lisaks statsionaarsele osakonnale on veel ambulatoorne eriarstiabi. Kõikidel põhierialadel toimub vastuvõtt. Patsiente võtavad vastu osa Räpina ja Põlva arstidest ning ka eraarstid.

„Põhilised erialad on kaetud, sellised nagu kirurgia, neuroloogia, günekoloogia, aga ka nahahaigused, kõrva-nina-kurguhaigused jt. Siin majas on ka hambaravi,” ütleb Miia Sultsmann ja lisab, et sünnitusabi ega erakorralise meditsiini osakonda (EMO) ei ole Räpina haiglas juba pikemat aega. EMO vajab spetsialiste, laborit, monitore jms, ühtlasi on vajaduse sagedus madal. Väikehaigla ei ole EMO koht. Erakorralise abi jaoks on piirkonnas mitmeid heal tasemel haiglaid, alustades suurhaiglast Tartus, lisaks Võrus ja Põlvas.

„Kirurgiakabinetis on patsiente alati palju. Kirurg osutab ka vältimatut abi, mis tähendab seda, et viis päeva nädalas toimub vastuvõtt traumade korral. Närviarst võtab vastu kord nädalas ning kõrva-, nina- ja kurguarst kord üle kahe nädala,” ütleb Miia Sultsmann.

Räpina haiglas korraldab õendusabi tööd õendusjuht, arst-konsultandina töötab kirurg. „Meie kirurg on läbinud ka geriaatria spetsialiseerumise, mistõttu on tal teadmised ja oskused õendusosakonnas konsutandina töötamiseks,” kommenteerib Miia Sultsmann ning lisab, et alates sellest aastast töötab Räpina haigla infosüsteemiga Liisa.

„Aparaadid, mida kasutame, on uued,” ütleb Miia Sultsmann. Räpina haiglas on uus radiograaf, ultraheliaparaat ja gastroskoop. Laboriteenust kohapeal ei osutata, mis tähendab, et analüüse seal ei tehta. Ent praktiliselt kõiki analüüse saab Räpina haiglas anda. HTI laboriga Tartus on koostöökokkulepe, analüüside vastused saab nende käest juba samaks õhtuks kätte. Samuti salvestatakse röntgenpildid Tartu ülikooli kliiniku pildipangas, kus pilte hindavad Tartu radioloogid ning vastus antakse 24 tunni jooksul.

Haigla teenuseid tahetakse täiendada ja nende kvaliteeti tõsta

„Väga hea koostöö on hooldusraviosutajate ühendusega. See ühendus ühendab juriidilisi isikuid. Põlva haiglaga ja ka Võru haiglaga on väga hea koostöö,” ütleb Miia Sultsmann. Räpina haigla voodipäeva õendusabis maksab haigekassa ja 15 protsenti on patsiendi omaosalus.

Voodipäevatasu Räpina haiglas ei võeta. Ööpäevaringse erihoolduse eest maksab sotsiaalkindlustusamet vastavalt nendele hindadele. 17 eurot ja 26 eurosenti on päevahind ööpäevaringsel hooldusel. Võib olla ka 16 eurot, kui hoolduskulu on väiksem.