MÕNUS KOHT • Kütiorg ei ole Võru linnast väga kaugel ja neile, kes soovivad mäesuusatamisega tegeleda, on see just paras paik. Käisime ja heitsime pilgu, mis seal toimub.

Talv ja Talved

Talv on kohal, kirjutati meie lehes kolm kuud tagasi ja selle all mõeldi talve väikese tähega. Kütiorus ootas meid ka Talv, ainult et Endel Talv, Kütioru peremees. Endlil oli abis ka poeg Toomas Talv.

Orus oli vaikne. Üksikuid helbeid sadas taevast alla ja tundus, et keset nädalat Kütiorus küll midagi ei sünni. Aga võta näpust, alles peamaja juurde jõudes saime aru, et läheb vähem kui tund ja Kütioru puhkekeskus on avatud.

Tosin aastat tagasi ja nüüd …

Detsembri saabudes hakkab suusarahvas närveerima, mõeldes, kas tuleb ikka korralik ja külm talv. Äkki peab vastu võtma mustad jõulud ja porise aastavahetuse? Suusatajad tahavad hangesid õue, ja tundub, et nad on unustanud lumerohked talved. Alati ei lähe õnneks …

Kütioru puhkekeskuse ametlikku avamist polnud 2001. aasta novembri lõpus veel toimunud. „Ametlik avamine sõltub lumeoludest. Kui lund tuleb ja on ka piisavad miinuskraadid olemas, siis soovime keskuse avada mitte enne kahte nädalat,” rääkis Endel Talv siis.

Talve kohalolekut on praegugi märgata nii linnas kui ka maal ja Kütiorus jätkub suusatajaid igale nõlvale. Eks Kütiorus ole ka probleeme, aga meie läksime sinna seekord hoopis söömisest rääkima. Jutt on õige – söömisest, sest pikka aega mäel rassinud suusataja tahab ka süüa.