KÜSIMUS–VASTUS • Riigikogus on menetluses kütuseaktsiisi seaduse eelnõu, millega tahetakse piirata väljaspool Euroopa Liitu, näiteks Venemaal, tangitud auto maksuvabalt Eestisse sisenemist ühele korrale kuus ja enamatel kordadel tuleb kütusepaagis olevalt kütuselt hakata tasuma aktsiisimaksu Eestis kehtiva tariifi järgi. Riigikogu liikmed on teinud seaduseelnõule parandusettepanekuid, mis lubaks tulla Eestisse välismaal tangitud autoga maksuvabalt kahel või neljal korral kuus. Kuivõrd kütuse maksuvaba korda hakkavad arutama Riigikogu liikmed, küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, millist korda nemad eelistavad välismaal tangitud auto maksustamisel.

Läti kehtestas tänavu 6. juunil piirialal 50 km ulatuses piirist Venemaaga viisavabaduse korra, mille alusel reguleerivad viisavaba läbikäimist Venemaaga piirnevad kohalikud omavalitsused. Sarnased kokkulepped on Venemaal juba olemas Poola ja Norraga ning Soomega kehtib viisavaba laevaühendus, seejuures toob laev viisavabalt turiste ka Tallinna. Kuivõrd Vene turistid kujutavad endast olulist tegurit Kagu-Eesti piirkonna arengus, küsisime Riigikogu liikmetelt, kas Eestis võiks kehtestada samuti piirialal viisavaba korra.

Küsimused olid järgmised: 1. Rahandusministeerium on valmistanud ette seaduseelnõu, mille kohaselt saaks edaspidi tuua Venemaalt maksuvabalt auto kütusepaagis kütust Eestisse ainult üks kord kuus. Seni on maksu- ja tolliamet rakendanud sisemist korda, mille järgi tohivad Eesti kodanikud tuua maksuvabalt kütust auto kütusepaagis maksuvabalt kaks korda kuus ja Vene kodanikud piiramatus koguses. Riigikogu Kagu-Eesti saadikurühm on valmistanud ette seaduseelnõu, mis seadustaks praeguse limiidi kaks korda kuus nii Eesti kui ka Vene kodanikele. Milline peaks olema piir, kui mitu korda kuus ja kui palju tohib auto kütusepaagis kütust Eestisse sisse tuua, ning miks? 2. Kütuse sisseveo piiramist auto kütusepaagis põhjendab maksu- ja tolliamet vajadusega vähendada piiril järjekordi. Samal ajal loodi piirijärjekordade kaotamiseks nii maksumaksjale kui ka reisijale kulukas elektroonilise piiriületuse süsteem. Kas piirijärjekordade kaotamiseks peaks olema rakendatud mõlemad meetodid, üks neist või ei sobi kumbki ja miks? 3. Läti riik võimaldab kodanikel tuua maksuvabalt autopaagis kütust sisse neli korda kuus ja alates juunikuust kehtib Lätil Venemaaga piirist 50 km ulatuses elavate inimeste viisavaba liikumine. Kas Eestil oleks samuti mõistlik Lätist eeskuju võtta ja miks?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.
Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Kindlasti pole ma nõus rahandusministeeriumi uue kavatsetava korraga, et Eesti kodakondsed võiksid Venemaalt sisse tuua vaid ühe paagitäie kütust kuus.

Esiteks ei mõista ma, mille alusel on otsustatud, et võib tuua ühe ja mitte näiteks neli paagitäit. Teiseks ei mõista ma, mis puutub siia üleüldse kodakondsus? Kust on see loogika võetud? Kas siis Kanada kodanik võiks sisse tuua viis paagitäit jne? Eesti teeb järjekordselt elukauget seadust, millel pole loogilist põhjendust ja mis ei püüagi inimest teenida.

Igal juhul toetan Kagu-Eesti saadikurühma ettepanekut, mille kohaselt võiks kõik võrdselt oma neli paaki vene kütust sisse tuua.

2. Mis puutuvad siia järjekorrad? Eesti piirivalve pole kunagi järjekordadega piiril hakkama saanud. Küll on katsetatud nii ja naa. Minu meelest pole ka elektrooniline piiriületamise süsteem ennast õigustanud. Esiteks on see kulukas ja teiseks ei ole oma eesmärki täitnud.

3. Läti riik on piiriületamise probleemi lahendamisel palju edukam olnud. Muide, mitte ainult selle probleemi lahendamisel. Mul on tunne, et lätlased on ammu meist mööda läinud. Haldusreformi tegid nad ammu enne meid ära, majanduskasv on meie omast suurem, suhteid hoitakse nii Lääne kui Ida poole. Eestil oleks nii mitmeski asjas põhjust Lätilt ja Leedult eeskuju võtta. Ärgem unustagem asja juures ära ka kütusevaidluse peapõhjust! Et riik Kagu-Eestis töökohtade loomisele väärikalt kaasa aidata pole suutnud, siis kujunes ju vene bensiini sissetoomisest omamoodi sotsiaalabi vorm paljudele piiriäärsetele perekondadele. Riik võttis selle võimaluse ära, kuid asemele ei suuda midagi pakkuda. Sisuliselt on see ülekohus piiriäärse elanikkonna suhtes. Ent eks me ole harjunud, et Reformierakonna ja IRLi valitsus rahva elatustaseme peale suurt ei mõtle.

Urmas Klaas (Reformierakond): 1. Riigikogu Kagu-Eesti saadikurühm ja Setomaa saadikurühm on esitanud ühise muudatusettepaneku aktsiisiseadusele, et oma tarbeks võib Venemaalt aktsiisivabalt tuua kütust kahel korral kuus. Leian, et see on piisav eluline võimalus neile, kes elavad ja toimetavad ehk töötavad ning külastavad sugulasi piiriäärses piirkonnas. Suuremate koguste seadustamine annaks taas hoo illegaalsele ebaseaduslikule kütusekaubandusele.

2. Kütusekaubanduse piiramine on tõesti vähendanud piiriületusjärjekordi ja mõjunud seeläbi väga positiivselt reaalsele majandusele Kagu-Eestis. Tublisti on kasvanud Venemaalt lähtuv turism, mis annab käivet ning selliselt tööd ja leiba meie turismisektorile, kaubandusele, autoremondiettevõtetele – see mõju on isegi suurem. Lisan siia loetellu ka Lõuna-Eesti haiglad, kes saavad Venemaalt patsiente.

3. Mis puudutab piiriala läbimise ja järjekorda registreerimise tasu, siis see süsteem võiks olla paindlikum. Kui järjekord eksisteerib ja kasutatakse ka piiriületusala teenust, siis on tasu võtmine õigustatud. Vastasel korral ma kahtlen selle tasu õiguspärasuses.

Kordan veelkord, et illegaal-ne kütusekaubandus ei peaks olema kellegi eriala ja elukutse. Lätist eeskuju võtta ei soovita. Naaberriigi poliitika on lühinägelik selles osas.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Eestis nagu enamikus riikides maksustatakse kütust, alkoholi ja tubakatooteid aktsiisimaksuga. Läbi riigieelarve läheb suur osa kütuseaktsiisist teede ehituseks ja korrashoiuks.

Kuni eelmise aasta suveni sai paagis tuua kütust peaaegu piiramatult ja see viis salakütuseärini, millelt jäid riigimaksud maksmata. Kaasnesid ka pikad järjekorrad piiriületusele, mis omakorda pidurdas turistide liikumist. Nüüd on piiril kord majas ja rahandusministeerium prognoosib seadusemuudatuselt täiendavat tulu kaheksa miljonit eurot. See võimaldab suunata rohkem raha muu hulgas teede korrashoiule.

Selle üle võib muidugi lõputult diskuteerida, et kas ja mitu korda peaks saama kütust maksuvabalt tuua. Minu isiklik arvamus on, et kaks korda on täiesti piisav. Enda tarbeks sellest kindlasti piisab.
Kindlasti tuleb juba lähiajal võtta arutusele ka elektrooniline piiriületuse kord ja võetavad tasud.

Rein Randver (SDE): Kurb, et probleem on pikka aega lahendamata ja emotsioone on palju. Igaüks saab asjast aru omamoodi. Mina olen seisukohal, et piiriületus oleks kõigile üheselt arusaadav. Kuulun Riigikogu Kagu-Eesti saadikurühma ja sellest ka minu toetus eelnõule.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): Kahjuks on täna olukord selline, kus maksu- ja tolliameti ametnikele on antud õigus otsustada, kui palju tohib tuua ning kui palju mitte. Ometi pole seadust muudetud ja seaduse järgi on õigus tuua kuus nii palju kordi kütust, kui palju Eesti riigis seda enda tarbeks kasutad. Piiranguid kordade arvuks pole. Kui Eesti kodanik ka neljandal korral kuus siseneb Venemaalt Eestisse ning kinnitab, et toob kütust enda tarbeks, pole maksu- ja tolliameti ametnikel õigust kütust maksustada. Sellist seaduse sätet pole.

Praeguse seisuga on rahanduskomisjon valmistanud ette seadusemuudatuse, millega lubatakse tuua Venemaalt kütust vaid kord kuus. Kagu-Eesti saadikurühma liikmed tegid ettepaneku, et kaks korda. Ma kirjutasin ka sellele alla, sest kaks on juba parem kui üks. Isiklikult, sest toetajaid ei olnud, tegin ettepaneku, et see oleks neli korda kuus. Põhjendus selles, et seadus ei saa käsitleda kütuse toomisel vaid Eestimaa kodanikku, seadus kehtib ka Venemaa reisija kohta. Kui jääb kaks korda kuus, siis tähendab see seda, et Venemaa turist, spaa või haigla külastaja või lihtsalt kaubandusreisile saabuja hakkab rohkem kordi sisenemisel maksma aktsiisimaksu. Ka neil hakatakse mõõtma kütust liitri täpsusega, sest aktsiisi ja muu maks kehtib liitri kohta ning maksu- ja tolliamet ei tohi võtta rohkem, kui mõõdik näitab.

Inimene peab aru saama, millelt ja kuidas tal maks piiril tekib. Ka praegu peaks kütuse koguseid, mida maksustatakse, mõõtma liitrise täpsusega. Kui Venemaa rikas turist peab hakkama taluma kütuse mõõtmisi, siis vaevalt tekib tal soov tulla siia korduvalt.

Samuti olen täiesti vastu sellele, et maksu- ja tolliametile antakse määramatu kaalutlusõigus, mis tähendab, et nemad otsustavad, millal kütus maksustatakse. Üldjuhul loetakse direktiivis sõiduki standardses paagis olevat kütust kui pagasis olevat kaupa, mida ei maksustata.

Tegin seadusesse veel teisigi muudatusettepanekuid, mis annab võimaluse piiriäärsetele inimestele enda tarbeks kütust rohkem tuua kui kord kuus. Neli korda kuus on ka teiste Balti riikidega solidaarne. Meeldetuletuseks – Lätil on lubatud kord nädalas ja mitte rohkem kui kord seitsme päeva jooksul, Leedus on lubatud ka kord nädalas, kuid mitte rohkem kui viis korda kuus.
Elektrooniline piiriületus võib olla, selle eest üks euro maksta pole palju. Täiesti lubamatu on võtta aga ooteala tasu. Seda võetakse ka siis, kui tegelikult teenust ei kasutata. Taoline maks on kokkulepe siseministri ja ooteala haldaja vahel, muud loogikat siin pole. Väga hea võimalus hästi teenida, sest maksu peavad maksma kõik, olenemata sellest, kas ootealateenust läheb vaja või mitte. Mina nimetan seda avalikuks korruptsiooniks.

Viisavaba liikumine on piiriäärsetele elanikele väga vajalik. Euroopa Liidu üks peamisi talasid on inimeste liikumine ja nõukogu määrus lubab ka Eestil sõlmida Venemaaga leping viisavabaks liikumiseks.

Esmaspäeval vastas sellele küsimusele ka välisminister Urmas Paet. Väga mugav vastus: põhjuseid, miks viisavabale süsteemile üle ei minda, on palju, aga nende põhjuste likvideerimiseks pragune valitsus midagi ei tee. Tõesti on mugav lihtsalt valitseda.

Isiklikult arvan, et praegune valitsus on väga palju tegemata jätnud ja sellega oluliselt halvendanud inimeste toimetulekut piiriäärsetel aladel. Ent võimalusi on palju.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Rahandusministeeriumi eelnõu on Riigikogus läbinud esimese lugemise ja selle eelnõu kohaselt võib Eestisse tuua maksuvaba kütust ainult üks kord kuus.

Pärast esimest lugemist andis Keskerakonna fraktsioon sisse eelnõu, mis suurendaks kordade arvu kaheni. Vaatame, kas meie erakonna eelnõud menetletakse eraldi või koos valitsuse ette valmistatud eelnõuga.

Piirikaubandus on üle maailma levinud ja piiriäärsed inimesed kasutavad seda igal pool. Kui võrrelda kordade arvu Lätiga, siis meie inimese jaoks on meie valitsuse suhtumine solvav ja alandav. Soomes, näiteks, pole üldse kordade arvu ära määratud.

Kütusevedu normaalsetes kordades küll piirijärjekordi ei tekita ja see on otsitud põhjus. Pigem võiks Venemaaga kokku leppida, et piirikontroll toimub ainult sellel poolel, millisesse riiki inimene siseneb, ja see hoiaks oluliselt aega kokku.

Arvan, et pärast seda, kui jõustub Eesti ja Venemaa vaheline piirileping, saab viisavabadus paari aasta jooksul olema kogu Euroopa Liidu ning Venemaa vahel. Samas tuleks ikkagi üritada Läti eeskujul viisavabadust taotleda Eesti piiriäärsetele inimestele ja selles osas tuleks naabritelt eeskuju võtta.

Ülo Tulik (IRL): 1. Oleme Kagu-Eesti saadikuterühmaga seda teemat arutanud ja meie ettepanek tõepoolest on ministeeriumi ette valmistatud eelnõud muuta ning seaduses selgelt fikseerida kordade arv. Meie ühine arusaam oli see, et see võiks kaks korda kuus olla. Meie kohtumisel osalesid ka maksu- ja tolliameti juhid, kes kinnitasid, et kui seadus sellisena vastu võetakse, siis see kehtib kõikidele piiriületajatele sõltumata riigist, kust inimene pärit on.
Olen korduvalt kuulnud arvamusi, et lätlasi ja venelasi koheldakse piiril erinevate reeglite järgi. Nii see paraku ei ole ja tegemist on suuresti rahvaluulega. Olen küsinud paljudelt arvamusi selle teema kohta ja enamik on mulle vastanud seda, et kaks korda seaduses piiriületus fikseerida on mõistlik.

2. Arvan, et mõlema süsteemi käivitamine on vajalik. Õiguskantsler on oma hinnangu selle küsimuse kohta andnud ja teadaolevalt selle küsimusega vastavad ametnikud ka tegelevad. Õiguskantsleri seisukoht on selline, et põhjuseta ei tohi ootealale inimest suunata ja ainult läbisõidu eest ei tohi tasu võtta. Loodan, et selgus selles küsimuses tuleb lähiajal.
3. Läti kogemusi sellel alal ootan suure huviga. Kuna nad alles käivitasid selle süsteemi juunikuus, on vara veel mingeid järeldusi teha, aga usutavasti saame nende kogemustest kuulda juba lähiajal.

Meie puhul võib suureks takistuseks saada Narva piiripunkti infrastruktuuri puudulik lahendus. Narva vajab uut silda, aga seda saab ehitada ikka siis, kui teise kalda omanik sellega nõustub.
Teemaga on vaja edasi tegeleda, aga kiiret läbimurret mina selles osas ei näe, sest see eeldab pikki läbirääkimisi.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): 1. Hinnanguliselt on Eesti–Vene piiriületuse ja kütuse kaasatoomise probleemid väljunud muidugi kontrolli alt nii kontrollijate kui ka piiriületajate poolt vaadatuna. Seega vajas piiriületus juba ammu korrastamist ja seadustamist. Olen nõus nende ettepanekutega, mida meie saadikurühm on välja pakkunud.

2. Pean eelkõige oluliseks, et piiriületus oleks inimlik ja korrektne. Seadused peavad tagama inimestele normaalse piiriületuse.

3. Läti Vabariigi sellekohaseid piiriületamise tingimusi ka Eestis kohandada ei ole Riigikogu erinevates ühendustes või komisjonides minu teada arutatud.

Kalvi Kõva (SDE): Tants kütuse arvestamise ning sihtkoha defineerimise ümber meie idapiiril on olnud jabur ja kaootiline uue süsteemi rakendamise esimestest päevadest. Kuigi peab tõdema, et karmid reeglid on vähendanud saginat piiril tunduvalt ning tõenäoliselt osalt sellest tingituna on rohkem turiste ja kaubanduskohtade külastajaid Venemaalt jõudnud Võrumaale.

Seaduseelnõu 449 SE, millele oma küsimuses viitate, jõudis kõikjalt raha kokku korjava rahandusministri laualt Riigikokku kujul, kus ainult ühel korral kuus sai maksuvabalt üle piiri sõita. Sellega ei saa kindlasti nõustuda. Vähim, mida Kagu-Eesti saadikurühmas saime teha, oli muudatusettepanek, millega seadustataks praegu kehtiv praktika. Esimese hinnangu meie muudatusele annab tuleva nädala esmaspäeval rahanduskomisjon. Tean kindlalt, et sotsiaaldemokraat Eiki Nestor hääletab meie muudatuse poolt, kuidas teised rahanduskomisjoni liikmed, ei tea. Valitsus on meie muudatuse osas skeptiline. Kui muudatus jõuab suurde saali, saame seal kõik oma meelsust väljendada.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.{jcomments lock}