Riigikogu liikme Ülo Tuliku naasmine Võrru näitab ühtlasi praeguse olukorra tõsidust – polegi nagu kuhugi tulla. See on põhjus, miks poliitikud praegu kümne küünega oma kohtadest kinni hoiavad.

Praegu on olukord juba nii hull, et tööd ei leia mitte ainult lihtsad spetsialistid, vaid ka riigikogu liikmed. Tuliku võimalikud töökohad nagu Võru linnavalitsus, Võru vallavalitsus, Võrumaa kutsehariduskeskus ja Meremäe vallavalitsus on kõik kenasti töös ning juhi ametikohad hõivatud. Kedagi lahkuma sundida, nagu juhtus neli aastat tagasi Võrus linnapea Anneli Otiga (toona veel Viitkin), ei ole praegu niisama lihtne. Töökoht Eestis on praegu kulla hinnaga.

Võtame näiteks Võru endise linnapea Jüri Kaveri. Tubli mees, kes on olnud riigikogu liige ja juhtinud Võru linnaettevõtet AS Võru Vesi. Pärast linnapea kohalt lahkumist oleks võinud oodata, et tema oskuste peale läheb tõsiseks võistlemiseks. Et pakkumisi tuleb nii siit- kui ka sealtpoolt piiri. Ent võta näpust – mees jäi hoopis töötuks! Sama lugu juhtus Antsla endise vallavanema Tiit Tõntsuga.

Või mis siin poliitikutest rääkida – töötute read täienevad päev-päevalt endiste kõrgete juhtidega erasektorist. Näiteks praegust Võru linnavõimu kutsutakse rahvasuus juba töötute valitsuseks. Võru Vee juhatajaks pandi varem korterite üürimisega tegelenud töötu Jüri Miks. OÜ Taristuhaldus juhiks pandi varem Otepää linna juhtinud töötu Andres Visnapuu. Abilinnapeaks sai varem Tartu vanglat juhtinud töötu Kalev Ilves ja linnavalitsuse nõunikuks varem Võrus panka juhtinud töötu Mati Kitsik. Selline areng on andnud Võru endisele abilinnapeale Tarmo Piirmannile aluse öelda, et Võru linnast on saanud tööbüroo.

Pärast regionaalministri ametikoha kaotamist jääb tõenäoliselt samuti töötuks seni ministri juures omavalitsusreformi projektijuhina töötanud Sulev Valner.

Samas kõrval võib tuua positiivseid näiteid. Näiteks Võrust alustanud praegune europarlamendi saadik Ivari Padar on nii nõutud mees, et teda tahetakse uude valitsusse põllumajandusministriks.