Gjensidige kindlustuse Baltimaades läbi viidud uuring näitas, et üldiselt jäävad Eesti liiklejad teel õnnetust märgates seisma või aeglustavad tempot, et hinnata abi vajadust, kusjuures seda tehakse lõunanaabritest sagedamini. 

Gjensidige küsis inimestelt, mida nad teevad, kui märkavad tee ääres vigastatud autot. 49 protsenti Eesti elanikest ütles, et vähendab kiirust hindamaks, kas abi on tarvis. Neid, kes pigem peatuvad ja küsivad kannatanutelt abi vajadust, on 14 protsenti ning üldse ei jää seisma vaid kuus protsenti inimestest.

Lätis on vastavad protsendimäärad 33, 4 ja 10 ning Leedus 33, 6 ja 13 ehk õnnetusse sattumise korral tuleb kaasliikleja tähelepanu ning võimalikku abi oodata kauem kui Eestis.

Gjensidige kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Maarika Mürk nendib, et ehkki võrreldes naabritega näivad eestlased abivalmimad, on Eestis veel arenguruumi tähelepaneliku ja turvalise liikluseni.

„Üks tõhusamaid viise liiklusõnnetuste ärahoidmiseks on vastutustundlik ja hooliv käitumine nii roolis kui kaasreisijana. Avarii korral ei tohi kunagi jääda ükskõikseks või arvata, et küll keegi juba abistab. Kui ühtki teist abipakkujat märgata pole, tuleks kindlasti peatuda ja küsida, kas abi on tarvis,“ pani Mürk südamele.

Kui nooremad liiklejad 50-55 protsendi ulatuses pigem aeglustavad abi vajaduse hindamiseks, siis üle 55-aastastest teeks seda 41 protsenti. Samas on vanemad inimesed oluliselt altimad täielikult peatuma ja ise järele uurima.

„Kindlustusettevõttena näeme liikluses toimuvat sageli läbi õnnetuste- ja kahjustatistika. Meie jaoks on oluline teada, kuidas inimesed erinevates liiklusolukordades käituvad ning millised on võimalikud probleemid, et saaksime anda omalt poolt täiendava panuse ennetustegevusse,“ lisas Mürk. „Õnnetuse puhul võib kiire tegutsemine osutuda elupäästvaks või aidata vähendada kahju tervisele ja varale.“

Gjensidige kindlustuse korraldatud küsitlus näitas, et abivalmiduse osas ei mängi olulist rolli sissetuleku suurus, ent maapiirkondade inimesed on antud vastuseid arvestades altimad appi tõttama.

Inimesi, kes jääksid vigastatud autot nähes seisma vaid juhul, kui keegi üritab möödujaid peatada, on 17 protsenti. Liiklejaid, kes peatuksid, avaksid akna ja küsiksid, kas abi on vaja, on 15 protsenti. Vaid päevasel ajal peatujaid on neli protsenti, nagu ka neid, kes jääksid seisma siis, kui neil omal kiire pole.

Gjensidige kindlustuse tellitud ja Nielseni läbi viidud uuringus osales igast riigist üle 1600 inimese.