Menu

Riigikohus: tunnistaja võib piisava kuriteokahtluse puhul teist isikut politsei tulekuni kinni pidada

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas lahendis, et võimaliku kuriteo tunnistaja võib süüteo toime pannud isikut kuni politsei tulekuni kinni pidada. Olukorras, kus üks isik peab teise kinni näiteks sõiduki joobeseisundis juhtimise kahtluse tõttu, ei saa kinnipidajalt eeldada tõsikindlat teadmist joobe täpse ulatuse kohta ning ennekõike tuleb arvestada asjaolusid, mis andsid kinnipidajale aluse arvata, et toime pandi kuritegu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium arutas kassatsioonkaebust, kus Pärnu Maakohtu otsuse järgi juhtis isik sõidukit joobeseisundis. Politsei tuvastas tal väärteole vastava alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga veidi enam kui tund aega pärast sõiduki juhtimist.

Maakohtu hinnangul on väärteo toimepanemine tõendatud. Tunnistaja ütluste järgi märkas ta enda kodu aknast teelt välja sõitnud sõiduautot. Auto juurde jõudes nägi ta rooli taga meesterahvast, kes üritas sõidukiga lumest välja saada. Tunnistaja sõnul oli tunda tugevat alkoholilõhna ning juht oli ilmsete joobetunnustega. Juht püüdis sündmuskohalt lahkuda, ent tunnistaja sai ta kätte, viis enda koju ning andis hiljem politseile üle. Politsei saabumiseni isik alkoholi ei tarvitanud.

Maakohtu otsuse järgi käitus tunnistaja korrektselt, kui pidas kinni joobetunnustega sõidukijuhi, kes üritas sündmuskohalt põgeneda. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse sõidukijuhi kaitsja, kelle sõnul pidas tunnistaja sõidukijuhti kinni seadusliku aluseta.

Riigikohus jättis maakohtu otsuse muutmata, leides, et kohus lahendas süüküsimuse veatult. Vastusena kaitsja kassatsioonkaebuse väitele, et tunnistaja pidas sõiduki juhi kinni seadusliku aluseta, selgitas Riigikohus, et iseenesest on õige, et väärteomenetluse seadustikus ei ole sätet, mis lubaks igaühel väärteo toimepanemises kahtlustatavat politsei tulekuni või politseisse toimetamiseks kinni pidada. Samas kui isik olnuks kriminaalses joobes, võinuks tunnistaja seaduse järgi seda teha. Nimelt võib kriminaalmenetluse seadustiku järgi igaüks kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks.

Vaidlusaluses asjas tuvastas politsei juhil ligikaudu üks tund pärast sõiduki juhtimist kriminaalsele määrale ligilähedase joobe. Tunnistajal ei saanudki kinnipidamise hetkel olla tõsikindlat teadmist juhi joobe täpse ulatuse kohta, võimalikud kahtlused tuleb aga tõlgendada õiguskorda kaitsvale isikule soodsamas suunas. Kuna mitmed asjaolud (sh juhi käitumine sündmuskohal, hiljem tuvastatud joobe määr ja toimepandud teo iseloom) andsid tunnistajale aluse järeldada, et juht võib olla kriminaalses joobes, ei olnud tunnistaja käitumine õigusvastane. Seega märkis Riigikohus, et kinnipidamise õigusvastasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada neid asjaolusid, mis andsid kinnipidajale konkreetsel hetkel aluse arvata, et toime pandi kuritegu.

Riigikohtu otsust saab lugeda kohtu koduleheküljelt: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=4-19-841/33

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD