Menu

Riik alustas avalike varjumiskohtade tähistamisega

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Sel ja järgmisel aastal tähistab Päästeamet koostöös kohalike omavalitsustega Eesti suuremates linnades avalikud varjumiskohad rahvusvahelise tsiviilkaitse märgistega, esimesed märgid paigaldati eile Vabaduse väljaku maa-aluse osa sissepääsudele.

„Muutunud julgeolekuolukord Euroopas ja sõda Ukrainas on näidanud selgelt, kui oluline on inimeste ja riigi kriisideks valmisolek ning elanikkonnakaitse roll riigikaitses. Julgeoleku tugevdamine on tervikülesanne ning seetõttu eraldas valitsus Siseministeeriumile 2022. aasta lisaeelarvega 62 miljonit eurot. Sellest 23 miljonit läks elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks. Lisaks tegi valitsus aprillis otsuse eraldada elanikkonnakaitse tugevdamiseks täiendavad 30 miljonit eurot ka 2023. aastasse,“ märkis kaitseminister Kalle Laanet siseministri ülesannetes. „Lisarahastuse esimesed tulemid on ka vaikselt valmimas ning täna sai Tallinnas tähistatud esimene varjumiskoht,“ ütles minister.

Tallinnas on esialgu välja valitud 23 avalikku varjumiskohta, need tähistatakse märgistega juuni jooksul. Avalikud varjumiskohad saavad peatselt välja valitud ja märgistatud ka teistes suuremates linnades.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on viimased aastad esitanud meile väljakutseid ja nagu koroonapandeemia ilmekalt näitas, ei sõltu need riigipiiridest. „Paraku muutuvad kriisid üha keerulisemaks ning me peame ühiskonnas suurendama vastupanuvõimet mistahes tulevaste raskuste suhtes,“ sõnas Kõlvart. „Suurima rahvaarvuga omavalitsusena oleme valmis igakülgseks koostööks, et panustada ja tagada oma elanike ja külaliste turvalisusesse ning suurendada meie kõigi valmisolekut ja teadlikkust võimalike kriiside suhtes. Seda perspektiivi peab Tallinna linn silmas ka kavandatavate suurprojektide ja -arenduste puhul otsuseid tehes ning just seetõttu otsustasime tuua ka Tallinna Haigla projekteerimisse tagasi teise maa-aluse korruse rajamise. Nii saame tõsta meie tervishoiu kriisivalmidust ja panustada täiendavalt haiglate kui elutähtsa teenuse toimepidevusse, et meditsiiniteenused oleksid tagatud ka eriolukorras.“

Esmaste avalike varjumiskohtade valikul on peetud silmas, et need kuuluksid kohalikule omavalitsusele, tehnilise seisukorra kontrollis üle Päästeamet.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu sõnul on nelja suurema linna avalike varjumiskohtade välja selgitamine alles algus, need tuleb leida, kontrollida ja tähistada ka teistes linnades. Avalike varjumiskohtade ettevalmistamisega paralleelselt on töös ka sireenidel põhineva ohuteavitussüsteemi loomine.

Tammearu lisas, et lisaks majade ja tehnikaga tegelemisele on sama oluline ka tegeleda inimestega. „Igaüks peab teadma, kuidas ennast ja oma lähedasi ohu eest kaitsta. Mida ta peab enne ära tegema, et kriisiks valmis olla ning kuidas käituma, kui mingi oht parasjagu ähvardab. Elanikkonnakaitsel ongi neli tasandit – inimene, kogukond, omavalitsus ja riik. Kui igaüks teeb ära enda osa ja veel natuke, siis oleme valmis igaks kriisiks,“ ütles Tammearu.

Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele ning need on tähistatud tsiviilkaitse märgiga. Varjumiskohtade asukohad peavad olema teada nii omavalitsustele kui ka elanikele.

Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemne ilmastik, suur põleng, keemiarünnak, massirahutused jms korral. Erinevate ohtude puhul on ka käitumisjuhised erinevad, näiteks ekstreemsete ilmaolude korral piisab ka lihtsalt siseruumidesse minekust ja akende-uste sulgemisest. Seetõttu tulebki alati kuulata riigi antavaid juhiseid ning käituda vastavalt nendele. 

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD