Padar: seakatkuga seotud piirangud peavad olema põhjendatud

Riigikogu maaelukomisjoni tänasel kohtumisel Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitisega arutati seakatkuga (SAK) seotud piirangute leevendamise ja toiduohutuse tagamisega seotud küsimusi.

Maaelukomisjoni esimees Ivar Padar tõi esile, et seakatku levikul  Euroopa Liidu riikidesse on olnud suur majanduslik mõju. Eesti ettevõtjatele tähendas see 2015. aastal täiendavat kulu orienteeruvalt 7 miljoni eurot, prognoositav kulu 2016. aastal on 36 miljonit eurot. Padar juhtis tähelepanu asjaolule, et kuna seakatk on levinud piki EL-i idapiiri ülevalt Läänemerest kuni Musta mereni, siis on EL-i idapiiril läbi viidava tõhusa SAK tõrje näol tegemist selgelt EL-i ülese huviga. „Mida tõhusam tõrje piiriäärsetes riikides, seda paremini on kaitstud teised EL-i liikmesriigid,“ selgitas Padar.

Kohtumisel märgiti, et Eesti seakasvatus on võrreldes teiste naaberriikidega raskemas olukorras, kuna lõviosa seakasvatusi jääb kaitsemeetmete kolmandasse tsooni. „Kolmanda tsooni piirangud on olnud karmid ka nende seakasvatajate suhtes, kelle farmides katku pole, kuid kellele on kehtestatud piirangud, mis on tekitanud põhjendamatut majanduslikku kahju,“ nentis Padar. Balti riigid ja Poola on saavutanud, et kolmanda tsooni piirangute kehtivusaeg võiks olla üks aasta, kui seal ei ole ühtegi kordusjuhtumit. Oluline on ka see, et saaksime  Euroopa Komisjoni piirangute kehtestamisel kolmandast tsoonist viia teise tsooni välja elussigu, hoida neid kuu aega karantiinis ja teha nad sellega ekspordivabaks. Leevendust on seni pakkunud sigade eraldusmeede, mida tuleks arukalt rakendada ka edaspidi. Padari sõnul võib seakatk meie regiooni jääda pidama kauemaks. Seoses sellega ongi vaja arendada teadusalast koostööd, et seakatkuga toime tulla ja leida toimivad ravivõimalused.

Vytenis Andriukaitis pidas tähtsaks ettevaatusabinõude rakendamist toiduohutuse valdkonnas seoses seakatku kriisiga. Samas tõdeti, et rakendatud abinõud peaksid tuginema viimastel kättesaadavatel teaduslikel andmetel. „Kui sellised andmed puuduvad, siis tuleb teha kõik võimalik, et selliseid ajakohaseid teadusandmeid tekitada,“ märkis Padar. Ta toonitas, et Euroopa Komisjon peaks leidma senisest veelgi rohkem võimalusi SAK valdkonna teadustegevuste toetamiseks. „Teaduslikult on vaja rohkem tõestada, et kehtestatud piirangud oleksid õiglased, samas võttes arvesse ka tarbijate võimalikke riske seoses toiduohutusega,“ ütles Padar.

Maaelukomisjoni liige Artur Talvik tõstatas küsimuse Euroopa Liidu ja USA kaubandusläbirääkimiste arengute kohta. Toiduohutus on nende läbirääkimiste oluline osa. Andriukaitis selgitas, et läbirääkimised käivad, kuid kiiret lahendust nendelt lähemal ajal oodata ei ole.

Maaelukomisjoni tänasest istungist võtsid osa keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, maaeluministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Toiduliidu esindajad.