Läti-Valkas kaupa uudistamas

KAUBAREIS ❯ Piirinaabrite lätlaste kaubandust uudistamas on käidud juba aastakümneid – kes Valkas, kes Apes. Ikka on põnev leida midagi teistsugust, aga praegune huvi on ilmselt tingitud rohkem hindadest kui kaubavalikust. Ja oma silm on kuningas.

Esimene peatus oli kaubanduskeskuse Mego juures. Meeldiv on see, et uksed avatakse hommikul kell kaheksa, saab varakult päevaga pihta hakata. Tööstuskaupade juures jäi silma hulga kaubaartikleid, kauba valik on pisut teine kui meil, mis ongi huvitav. Ja hinnad tundusid kohati tõesti soodsamad. Megol on üks nurgake eraldatud ka aiakaupade ja taimede jaoks. Taimi oli, isegi selliseid, mida silm varem näinud ei olnud. Aga kahtlusi tekitasid mõnede taimede lehed, mis tugevalt krussis, selle põhjuseks pakuks lehekahjureid.

Teine peatus oli kohas, mida kohe algul tähele ei pane. Kui poleks kaasas olnud teadjamat inimest, olekski avastamata jäänud – bistroo Jumis, mis alustab tööd hommikul pool kaheksa, kuus päeva nädalas. See tagasihoidlik ja esmapilgul silmapaistmatu söögikoht peidab endas tegelikult palju rohkem. Saab väga soodsalt süüa, saab head ja paremat kaasa osta – salateid, kala marinaadis, saiakesi, suuri pitsasaiu, koogi- ja tordilõike. Pirukad ja saiakesed on hinnaklassis 30–35 senti. Kala valges marinaadis – selle järele tuleb teinegi kord minna, väga hea maitsega oli. Mis hinge ja silma jäi, oli teenindus. Kiire ja väga vastutulelik teenindaja oli valmis suhtlema eesti keeles kui vaja, samuti vene keeles. Müüjad andsid endast parima, et järjekord kiiremini liiguks.

Kolmas peatuspaik üllatas kõige rohkem – see oli R.D.A, kasutatud riietega kaupleva kaubandusketi kauplus. Kahel korrusel kaks pikka saalitäit korralikku riidekaupa, kõik väga korrektselt grupeeritud, kõik riidepuude peal, defektiga esemed märkega hinnasildil. Pidi olema Inglismaa kaup. Jah, päris sentide eest seda ei müüa, aga sealt on võimalus soetada väga soodsa hinna eest väga korralikke riideid. Samuti jalanõusid, kodutekstiili. Tekkis tunne, et kõnnid ringi kaubamajas, mitte second-hand poes.

Toidukaupade juurde tagasi tulles tooks lihtsalt võrdluseks ühe ostukorvi sisu.

Eks igaüks ise otsustab hindade üle Megos:

• tualettpaber, kolmekordne, kümme rulli – 3,49 eurot; • majapidamispaber, värviline, neli rulli – 2,29 eurot; • vorst Sapnis, salaami, 0,460 g x 2 (1+1 ehk kokku pakitud 2 tk) – 2,49 eurot; • veiselihapasteet 80 g – 1,19 eurot; • sink 0,304 g – 2,12 eurot; • või 68%, 175 g pakk – 0,55 eurot; • võileivamääre küüslauguga, 200 g – 1,09 eurot; • vorst 2 x 300 g, (1+1, kokku pakitud) – 1,79 eurot; • päevalilleõli Perle, 1,8 l – 3,39 eurot; • räim, marinaaditarrendis, 350 g – 1,49 eurot; • juust, 45%, 0,31 g – 2,01 eurot; • määrdejuust Creme Bonjour – 1,17 eurot; • marmelaad (apelsini- ja sidrunilõigud), 1,8 kg – 5,20 eurot.

Piimatooted tundusid pisut kallimad kui meil, samuti kohv. Puhastusvahendid, pesupulber olid enam-vähem samas hinnaklassis. Aga liha kilohind oli küll soodsam.

Alkoholikauplused Valkas jäid vahele, sest aasta tagasi sai korra Riiast tulles ühes käidud. Sedagi rohkem meediakära tekitatud huvi tõttu, aga ohhsaa-efekt jäi olemata. Võib-olla seetõttu, et ei ole eriti kursis alkoholihindadega meie kaubanduses.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui lõunanaabrite juurde minna, siis uusi maitseid ja teistmoodi kaubavalikut avastama. Et pisut soodsam kaup ennast ära tasuks ja sõidukulu seda ära ei nulliks, peaks korraga ostma suuremaid koguseid.