Eesti mediaanpalk oli mullu 1628 eurot kuus, millest pärast maksude mahaarvamist jäi järele 1324 eurot. Kuidas sellise sissetulekuga toime tulla nii, et oleks võimalik ka raha kõrvale panna, sellest räägib SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu.

„Enamasti on meedias juttu keskmisest palgast, millest  kõrgemat palka teenib umbes üks kolmandik ja madalamat palka kaks kolmandikku inimestest. Tegelikkusele oluliselt lähemal on mediaanpalk, sest see väljendab võrdselt mediaanist kõrgema ja madalama palga saajaid,“ märkis Visnapuu. Ent kuidas ikkagi toime tulla keskmisest väiksema palgaga olukorras, kus hinnad pidevalt tõusevad?

Alustuseks tasuks võtta hetk ja mõelda, millele raha täpselt kulub ning millest oleks võimalik loobuda ilma, et see igapäevaelu liiga palju mõjutaks. Näiteks annab hea ülevaate pangakonto väljavõte. „Endalt tasub küsida, millal oli mul aega vaadata filmi voogedastusplatvormil, mille eest ma iga kuu kindla summa maksan, kas ma vajan just sellise internetimahuga mobiilipaketti või kas ma pean maksma trenni eest, kui ma saan trenni teha ka kodus või käia näiteks jooksmas,“ sõnas Visnapuu.

Selle järel tuleks koostada kuueelarve, kuhu saaks kirja kõigepealt kulud, mis on vältimatud, nagu kommunaalkulud, laenud-liisingud ja muu, mille eest tasumine on möödapääsmatu. „Sedasi kujuneb päris hea ettekujutus sellest, kui palju raha kuus igapäevasteks kulutusteks järele jääb ja see omakorda võimaldab seada endale orientiiri, mille järgi kulutuste planeerimisel juhinduda,“ rääkis Visnapuu. Igakuise eelarve koostamise ja seeläbi kulutuste etteplaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kas ja kui palju saab igakuiselt raha koguda, et minna näiteks puhkusereisile, osta ihaldatud uus telefon või investeerida.

Selleks, et kokku hoida toidukuludelt, tasub jälgida jaekettide sooduspakkumisi ja tihti ka personaalseid pakkumisi. „Toidukulusid aitab vähendada see, kui koostada nädala menüü, teha kodus ise süüa ja lõunasöök tööle kaasa võtta,“ märkis Visnapuu. Nädalamenüüst lähtuvalt saab koostada ostunimekirja, mille alusel sisseoste teha. Sedasi saab olla kindel, et midagi vajalikku ei unune ostmata ja väheneb emotsiooniostude oht. „Lisaks rahalisele kokkuhoiule on perega koos söögitegemine ka meelelahutus ning hea võimalus koos aega veeta.“

Riiete ostmisel tasub eelistada kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid rõivaid, sest lõppkokkuvõttes tuleb see soodsam. Hooaegade lõpus on poodides allahindlused ja trendikas ning keskkonnasäästlik on külastada kasutatud riiete poode, sest sinna jõuavadki enamasti just kvaliteetsemad riided, millest on ka kasutatuna rõõmu pikaks ajaks.

„Üks võimalus kokkuhoiuks on samuti see, kui enne ostu tegemist võtta vähemalt paar päeva järelemõtlemiseks ja küsida endalt, kas ma ka tegelikult vajan seda või ma lihtsalt tahan seda ostu teha,“ sõnas Visnapuu. Kui näiteks vana telefon on veel töökorras, siis tasub endalt küsida, kas mul on kindlasti vaja seda praegu osta või saab ostu edasi lükata.

Ka meelelahutuse osas on Visnapuu sõnul võimalik hoida kokku ilma, et elukvaliteet oluliselt langeks. Näiteks tasub ennast viia kurssi tasuta üritustega ja selle asemel, et kohtuda sõpradega kohvikus, võib neid hoopis koju külla kutsuda ning valmistada ise selle tarbeks suupisteid või küpsetada kooki. „Kevade ja suve saabudes on hea võimalus viibida lihtsalt looduses, minna näiteks matkama või kohalike vaatamisväärsustega tutvuma,“ rääkis ta.

Igakuise pere eelarve koostamise ja selle jälgimise juures on oluline jääda mõistlikuks ning hoida tasakaalus kokkuhoid ja endale meeldivate asjade tegemine. „Kui hakata liialt säästlikuks ja igat senti lugema, siis võib sellega tekitada endale liigset stressi ning seeläbi on kogu protsess ebameeldiv. Oma rahaasjadel silma peal hoidmine võiks olla mitte kohustus, vaid tavapärane osa igapäevaelust,“ toonitas Visnapuu.