UUDISED

Poekettide palgafondid kosuvad miljon miljoni haaval

Poekettide palgafondid kosuvad miljon miljoni haaval

Rimi suurendab oma 84 kaupluse töötajate palgafondi ligi kolme miljoni võrra, Lidl lisab oma 15 kaupluse töötajate palgasummale 1,1 miljonit. Tegu on rahvusvaheliste jaekettide Eestis asuvate kaupluste arvuga. Foto: Aigar Nagel


Lidl teatas äsja kõigi töötajate palgatõusust. Selle liigutusega peaks Saksa kaubandushiid enda kinnitusel olema Eesti jaekaubanduse lahkeim tööandja.

Alates märtsist on Lidlis alustava poetöötaja kuupalk Tallinnas ja Tartus brutosummana 1160 eurot, mujal linnades 1110 eurot. Individuaalne töötasu suurus sõltub tööstaažist, kuna Lidlis kerkib palk igal aastal. Palgatõusu kogukulu on ettevõttele ligi 1,1 miljonit eurot.

JUHTKIRI Aga on ju (hale)naljakas!?

JUHTKIRI Aga on ju (hale)naljakas!?

Põlva valla selle aasta investeeringuplaanid panevad nii mõnegi kulme kergitama. Ühelt poolt kulutatakse üle kolme miljoni euro uue vallamaja ehitamiseks, teisalt läheb üle 300 000 euro digilahenduse loomisse, mis peaks võimaldama elanikel asju ajada vallamajja minemata. Kas sellised suured kulutused on ikka põhjendatud ja kas need teenivad tegelikult vallaelanike huve? Foto on illustratiivne

Vallamaja ehitus on suur ja kulukas projekt, mille peamiseks eesmärgiks on pakkuda elanikele mugavat ja nüüdisaegset keskkonda asjaajamiseks. Samas tuleb küsida, kas tänapäeval on üldse vaja ehitada uhket ja kallist vallamaja, kui samal ajal suunatakse märkimisväärsed summad digilahendusse, mis peaks justkui võimaldama inimestel kodust lahkumata kõik vajalikud toimingud ära teha. Vallajuhtide vaatenurgast on aga tore, kui on nüüdisaegsed töötingimused ja miljoni dollari vaade.

Viimasel ajal kohtab tihti küsimust: kas Põlva valla prioriteedid on paigas? Kui suured rahasummad paigutatakse nii füüsilise hoone kui ka digilahenduse arendamisse, siis mida see tähendab teiste valdkondade jaoks? Kas haridus, sotsiaalhoolekanne ja teedeehitus jäävad selle tõttu tagaplaanile? Paljud kohalikud elanikud on väljendanud muret, et olulised igapäevased teenused võivad kannatada.

Samuti tekib küsimus, kas nii suurejooneline digilahendus on üldse vajalik. Kas see muudab päriselt asjaajamise lihtsamaks või toob hoopis kaasa uued tehnilised probleemid ja kasutajate segaduse? On teada, et riiklikud e-teenused on paljude inimeste jaoks niigi keerulised ning uue ja kalli süsteemi kasutamine ei pruugi olla sugugi nii intuitiivne, kui ametnikud seda ette kujutavad.

Praegusel ajal, mil paljud kohalikud omavalitsused peavad oma eelarvet hoolikalt planeerima ning valima, kuhu investeerida, tundub Põlva valla otsus küsitav. Kas tõesti on tarvis mõlemalt poolt nii suurejooneliselt ette võtta? Või oleks hoopis mõistlikum keskenduda sellele, et olemasolevad teenused toimiksid tõrgeteta ja oleksid kättesaadavad kõigile, sõltumata sellest, kas nad eelistavad asjaajamist kohapeal või digitaalselt.



 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD