Menu

EL võib katta osa idapiiri 70 miljoni eurosest hoolduskulust

  • Kirjutas BNS

FOTOD: Aigar Nagel

Siseminister Andres Anvelti sõnul on tõenäoline, et idapiiri hoolduskulusid, mis on praeguste prognooside kohaselt 70 miljonit eurot kümne aasta peale, finantseeritakse suuresti Euroopa Liidu vahenditest.

"Kui me vaatame senist finantseerimist Euroopa Liidu vahenditest, siis tuleb arvestada, et just tehniliste seirevahendite hoolduse puhul on kõige suurem optimism selles osas, et seda tehakse suuresti välisvahenditest," ütles Anvelt valitsuse pressikonverentsil.

Valitsus otsustas, et idapiiri väljaehitamist tuleb arvestada Eesti strateegilise investeeringu vajadusena ning käsitleda seda prioriteedina Euroopa Liidu (EL) 2021-2028 eelarveperioodi EL-i määruste eelnõude suhtes valitsuse seisukohtade kujundamisel. "Ka siiani on tegelikult piirivalvamine saanud päris suurt tuge Euroopa Liidu erinevatest fondidest 37 miljoni euro ulatuses sellel lõppeval finantsperioodil," märkis siseminister.

Anvelt juhtis tähelepanu sellele, et võrreldes kevadel valitsuskabinetile esitatud tehnilise projekti kirjeldusega, mil prognoositi hinnaks 188 miljonit eurot, pole juttu mingisugusest idapiiri väljaehitamise maksumuse muutusest. Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) hinnangul võib idapiiri ehitus maksta 250 miljonit eurot, kui ehitushindade aastane kasv püsib 7 protsendi ulatuses.

"RKAS tõi välja riski, et hindade tõusul võib näha väljaehitamata objektidel hinnatõusu – vaadates Eesti turule otsa, kuskil kuni 7 protsenti aastas – see summa on küll RKAS-i hinnang, kuid see ei ole see, mis näiteks tänasel päeval piiri kindlat kallinemist tähendaks," ütles ta ja lisas, et kui majanduses toimub teistsugune tsüklilisus, siis võib hind ka odavneda.

Minister rõhutas, et valitsuses pole olnud vaidlust sellel teemal, kas idapiir tuleb välja ehitada või mitte, vaid pigem see, kuidas selgust tuua ka kolleegidele – mis on täpsem investeeringute sisu, mida see tähendab ja milline on ambitsioon.

"Nagu me näeme, siis viimaste nädalate jooksul on neid piiriületusi olnud hulgi, juba seetõttu, et Venemaa nii-öelda fänniviisaga isikud on proovinud läbi Eesti, muuhulgas ka läbi Soome ja Läti liikuda Euroopa peale. Me teame, et nende fänniviisad on Venemaa poolt pikendatud ja see tähendab seda, et see surve võib jätkuda ja neid inimesi on tuhandeid, kui mitte isegi kümneid tuhandeid, kellel võib olla soov liikuad Euroopa suunas," ütles Anvelt.

Ta lisas, et riigipiiri esimeste piirilõikude riigihanked kuulutatakse välja sügisel. "Liigume kõige keerulisematest punktidest ülespoole. Praegu käib riigihangete ettevalmistamine piirilõikudes 1-4, mis on Eesti-Vene-Läti kolmikpunktist ülespoole, kus on kõige rohkem tuvastatud ka erinevaid piiriületusi, need esmajärjekorras välja ehitada ja sealt liikuda edasi," märkis siseminister.

"Piir tuleb täies ulatuses katta tehnilise valvega, tuvastamaks kõik ebaseaduslikud tegevused ja isikud, see tähendab seda, et peale klassikalise tehnilise valve – vaadates otsa sellele, et on sagenenud juba salakaubaveod ka droonidega –, siis kindlasti tähendab ka tehniline valve ja ebaseadusliku tegevuse tõkestamine seda, et suudame neid droone nii-öelda maha võtta ja ka droonidega ise valvata lisaks," sõnas Anvelt.

Eesti tõstatas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal küsimuse ühtsest Euroopa Liidu piiri standardist, mis on liikunud edasi ka edasistele eesistujatele, Bulgaariale ja Austriale.

Siseministeeriumi juulis valminud eksperthinnangule tuginedes kujuneks Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri taristu ja tehnilise seire süsteemi väljaehitamise maksumuseks 11 aasta jooksul orienteeruvalt 250,3 miljonit eurot, millele lisanduvad hooldus- ja ülalpidamiskulud aastani 2026 täiendavalt 70 miljonit eurot. Seda juhul, kui ehitushinnad kasvavad vastavalt RKAS-i poolt riigihangete põhjal arvutatava ehitushinnaindeksiga, mille kohaselt kasvasid ehitushinnad viimase viie aasta jooksul keskmiselt 7 protsenti aastas.

Moodne piir Venemaaga pidi esialgsete plaanide järgi valmima tänavu või hiljemalt 2019. aastal, kuid praegu on 136-kilomeetrisest kagupiirist valmis 3,5 kilomeetri ulatuses katselõike. Samas sai Eesti maismaapiir Venemaaga möödunud aastal täies ulatuses tähistatud. Tehnilise valvega kaetud piiri loomine võimaldab tulevikus tuvastada piiri läheduses toimuva tegevuse kohe, samuti töödelda kõiki piiril toimuvaid intsidente reaalajas. Kogu idapiiri ehituse maksumuseks oli algselt planeeritud üle 70 miljoni euro.

VIIMASED