Erivajaduste peidus pool

Võrumaalt pärit sportlaste erakordne edu USAs Los Angeleses äsja lõppenud eriolümpiamängudel annab taas põhjust pöörata tähelepanu erivajadustega inimestele. Nagu selgub, vähemalt Maarja küla näitel, pole asi üldse nii hull nagu on kirjeldatud ETV Puutepunkti saadetes.

Nii nagu elus ikka, on iga asja kohta nii positiivseid kui ka negatiivseid näiteid. Erivajaduste puhul on olnud tavaks keskenduda negatiivsele, mistõttu on varju jäänud positiivne. Näiteks see, kuidas Taevaskoja ligidal asuvas Maarja külas on suudetud luua intellektipuudega inimestele võimalikult head tingimused. Tegemist pole suletud küla, vaid pigem elurajooniga, kus kõrvuti eriliste inimeste ehk elanikega tegutsevad päris tavalised inimesed, ehk nagu nad ise end kutsuvad – kaaselanikud. Seejuures on kaaselanikke isegi rohkem kui päriselanikke ja koos moodustavad nad ühtse pere. Aeg kulgeb Maarja külas kaks korda aeglasemalt kui mujal – see on hea koht vabatahtlikuna tegutsemiseks neile, kellele tundub, et elu on liiga kiire. Vabatahtlikke on Maarja külas isegi välismaalt, näiteks Saksamaalt, ning mis huvitav, välismaalased õpivad külas elades aastaga ära eesti keele.

Maarja küla tundub tavalise elukeskkonna kõrval nagu paradiis – pole siis ime, et sealsed elanikud näitavad häid tulemusi muu hulgas olümpiamängudel. Võrumaale Lasva valda Nõnova külla tahab siinne Meiela toetuskeskus rajada samasugust elukeskkonda. Võrreldes Maarja külaga on Nõnoval kahtlemata raskem, sest Maarja küla oli esimene omataoline Eestis, millele jagati lahkelt annetusi nii Eestist kui välismaalt. Praegu on olud sootuks teised, Eesti elab läbi viimase sajandi suurimat kriisi ning Euroopa Liidus puhuvad erivajadustega inimeste osas sootuks uued tuuled, mis soosivad erivajadustega inimeste toomist teiste inimeste keskele, näiteks Võru linna.

Eriolümpiamängud aitavad intellektipuudega inimestele tõmmata tähelepanu. USAs oli ürituse patroon presidendiproua, Eestis veel niikaugele pole jõutud, mis näitab, et arenguruumi on.