Sigade katk ei tunne piire

Inimesi on võimalik haiguste leviku piiramiseks kontrolli all hoida, loomi mitte, näitab sigade Aafrika katku kiire levik Eestis ja Lätis. Kui möödunud aastal registreeriti meil ja naaberriigis Lätis üksikud seakatkujuhtumid ning Eesti farmidesse katk ei jõudnud, siis tänavu on katku levik siin ja Lätis massiline.

Seda, miks Eestis nakatuvad kodusead rohkem kui Lätis, võib põhjendada loomsete jäätmete nigelama töötlemisega. Näiteks süüdistab üks Järvamaa talupidaja just loomsete jäätmete töötlemise firmat, ASi Vireen haiguse levitamises. Varem on ajakirjanduses kirjeldatud juhtumeid, kus jäätmekäitlusfirmade autodest niriseb hukkunud sigadelt pärit vedelikku.

Talupidajate nurinal on kahtlemata tõsi taga. Kui mullu soetati maksumaksja paarisaja tuhande euro eest spetsiaalne tuhastusauto selleks, et haiguskoldes kohapeal sigade korjuseid hävitada, siis nüüd seda kallist aparaati millegipärast ei kasutata. Põhjuseks tuuakse raha kokkuhoid. Sellest võib välja lugeda ainult üht: Eesti on nii vaene, et ei jaksa haiguse levikule piiri panna. Jääb üle ainult küsida, et kuhu on läinud see kaks ja pool miljonit eurot, mille Euroopa Komisjon eraldas katku leviku piiramiseks. Loodetavasti mitte mõne korrumpeerunud ametniku taskusse.

Võrumaa Luutsniku farmi peremees Janek Trumm tunnistas samuti, et haigus puhkes pärast seda, kui farmi külastas ASi Vireen auto. Olgu lisatud, et Vireen on riigiettevõte, mis allub endisele põllumajandus-, uue nimega maaeluministeeriumile. Kui riigiettevõte kannab katku laiali, tõstatub paratamatult kahtlus, kas riigi huvi pole antud olukorras seakasvatus Eestis päris välja suretada või mängida see suurte, Ekseko-taoliste hiidfarmide kätte. Haiguse levikus võib süüdistada nii kärbseid, linde kui ka loomi, aga kui selgub tõsiasi, et riigiasutused ja nendega seotud ametnikud, see on siis inimesed, katku laiali kannavad, siis näitab see, et inimesed on hullemad loomad kui loomad ise. Katku levik on inimloomades kinni.