Võru linna sünnipäeva eel anti linnavalitsuse erakorralisel istungil kasutusluba valminud töödele, mille kogumaksumus läheneb – küll liialdades, kuid siiski – kümnele miljonile eurole.

Seda hiigelsummat linnaelanike arvuga jagades on ühe istungi otsus veelgi kaalukam, sest jutt on tõesti ühestainsast istungist reedel, 14. augusti hommikupoolikul Võru linnavalitsuses.

Taaskord tõestub, et linn ei ole mingi ummamuudu tõlkimatu linn, pigem Kagu-Eesti pealinn ja vaieldamatult Eesti eepose ja kirjanike pealinn. Kui äsja sai Aegviidust matkapealinn, Põlva on lõõtsapealinn ja Otepää on talvepealinn, siis tõlkimatu ummamuudu olemisega on Võru ainult kaotanud.

Mis on Võrus nii ummamuudu, et siia tulla, siin olla? Aeg on häbi tunda, et meie linnas sündinud rahvuseepos on madaldatud lihtsalt ummamuudu sündmuseks, või et kes jalutavad Vee tänaval või promenaadil, leiavad, et see on ummamuudu jne … Kõik see on ilus Võru ja siledad peatänavad ning kõnniteed on just ilus ja väärtustamist vajav linn, mitte ummamuudu. Ummamuudu on näiteks setokate sõjavägi, mis on juba vallutanud meie instituudi, kust ideesid ei tule ja ei tule.

Meie lõunanaabrid Põhja-Lätist on palju tragimad ennast teadvustama. Aluksnes korraldatakse isegi maailmameistrivõistlusi (veemoto), muust rääkimata. Võru potentsiaal on palju suurem. Võru on väga ilus linn ja sellest kirjutas juba Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tuleb küsida, et mida on erinevad meie linna (maakonda) arendavad, edendavad, tõhustavad asutused teinud, sest nende tegevus on nagu nõukogudeaegne parteistunud sõnamulin. Maksumaksja maksab palga ja mõnus on olla. Pole isegi piinlik palgapäeval mittemillegieest (ummamuudu) korralikku palka vastu võtta. Võru on ära teeninud enamat.

Abraham Lincoln on öelnud, et kui kord petate kaaskodanike usaldust, siis ei saa teile kunagi osaks nende austus ja lugupidamine. Te võite lollitada mõningaid inimesi kogu aeg ja kõiki inimesi mõnda aega, kuid te ei saa lollitada kõiki inimesi kogu aeg.

Palju õnne, Võru, Kagu-Eesti pealinn!