Arenev tööstuspiirkond juhib heas mõttes teedeehitust

Osula teel liikleb ööpäevas peagi üks raskeveok iga kümne minuti tagant. Sellise arvutuseni jõudsime, liites Sõmerpalu suurte puiduettevõtete Osula Graanuli ja Toftani praeguse ning peagi lisanduva logistilise tegevuse.

Mõlema, nii Toftani kui ka Osula Graanuli väravate kaudu liigub iga päev keskmiselt 80 suurt veokit, veel sel aastal valmiva Toftani uue tehasega lisandub veel 80 veokit. See teeb ainult nende kahe ettevõtete peale kokku 240 suurt edasi-tagasi sõitvat rekat päevas, millest kolmandik liigub kitsa ja käänulise Osula tee kaudu tulles või suundudes Tartu maanteele.

Selline keeruline arvutus on vajalik, et selgitada, milline on kolmekilomeetrise Osulat läbiva tee praegune liikluskoormus ja sellega seotud ohud. Suuremaid õnnetusi pole seejuures õnneks seni veel juhtunud.

Tänase lehe artikkel areneva tööstuspiirkonna sõidutee rekonstrueerimisest ning selle kõrvale rajatavast kergliiklusteest on mitmes mõttes meeldiv.

Esiteks piirkondliku ettevõtluse areng ning see, et riik tuleb mõistlikult appi võimalike piirkonna arengut pärssivate kitsaskohtade kõrvaldamisel.

Teiseks, et toimub koostöö: käed ühendavad maanteeamet, Võru maavalitsus, Sõmerpalu vald ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

Kolmandaks tuleb vaadata Osula kui küla arengut, elanike vaba aja veetmine saab edaspidi hoopis uue kvaliteedi, olgu selleks siis lapsevankritega liikumine või rulluisutamine.

Ja veel liiklusohutus – nii Võru maavanem kui ka Sõmerpalu vallavanem nimetavad seda plaanitava ehitustöö käigus väga oluliseks.

Osula lähedal asuvad ettevõtted toovad maksumaksjatena riigile igal aastal mitu miljonit eurot tulu. Ühekordne investeering nende ettevõtluskeskkonna parandamiseks pole seega maksumaksja raha raiskamine.

Selleks, et ettevõtlus saaks äärealadel toimida, on suurte projektide kõrval vaja väikeste kitsaskohtade lahendamist, kiireid ja mobiilseid arenguid. Osula tee on selle hea näide.