Neljapäeva hommikul Maamessile sõites oli Võru-Tartu maantee äärsel põllul suuremat sorti veelomp kahe kauni luigega. Neile kahele see sobis.
Maamessil oli Võrumaal lüpstud piim valitud messi avajoogiks. Avakõnet pidanud Arnold Rüütel nimetas meie piima valgeks kullaks. Meie maa on meie leib, eluase, tulevik. Arnold Rüütel märkis, et meie linnukasvatus ei ole enam meie oma. Kas me ei oska oma elu maal korraldada?

Tartu linnapea Urmas Klaas rõhutas, et linnapeana meeldib talle võõrustada Maamessi ja Maanädalat ning ta tunneb, et head ühistulist koostööd tehes suudame vallutada suuremaid turgusid.

Rõõmus tunne oli siinpool Emajõge näha nii palju emotsiooni ja positiivsust, mis tõi kokku kümnekonna riigi eksponendid. Kokku oli eksponente ligemale viissada. Mullu käis messil umbes 40 000 huvilist. See on umbes pool Tartu linna või terve Pärnu linn.

Seda ei ole vähe. Võiks olla aga rohkem. Piletihinnad on võrdlemisi krõbedad, kuid see-eest eksponaatide rehvidki silikoonitatud ja kaunid.

Üht rippuvat silti uudistasid mitmed, sest kombain oli võimsamast võimsam ja mehed mõõtsid sammudega heedri laiust. Üks mees sai 15, teine 16 meetrit. Hinnanumber oli 4144 eurot. Vanem mees võttis prillid eest, uuris hinda lähemalt ning ütles: mehed, see on liisinguhind ühes kuus.

Kas see põld, mille keskel naudivad kevadet kaks luike, annab sellise saagi, et saaks maksta sellist liisingut? Valet vastust ei ole.

Messi pärliks oli Rõuge valla väljapanek oma tragidele ettevõtjatele. Rõugelastel oli, millest rääkida, mida näidata. Rõuge oli ainuke omavalitsus messil. Ja see ei olnud esimest korda, kolmas kord juba.

Maamess teeb pealinna igasugustele messikestele nii ära, et tegelikult peaks Tartus olema palju suurem lennujaam. Kui pealinlaste unistuste raudtee läheb Tartust mööda, siis tuleks ehitada parem õhusild Riiaga, miks mitte ka neljarajalised teed Läti pealinna poole.

Tartust Võrru sõites paistis päike ja kaks luike olid ikka põllule tekkinud järvekeses.