Kust kõik see rahvas Antslasse, laadapealinna, tuleb?

Täna-homme tõuseb Antsla linna elanike arv kümnekordseks, sest laadale tuleb umbes 30 000 inimest. See teeb laua kadedaks, et laada korraldajatel on nii palju südikust ja seda juba pikki aastaid.

Vastseliina laat, mis on kordi noorem kui Hauka laat, näitas väsimise märke. Et see nii välja ei paistaks, siis otsustati seal korraldada nii nagu Antslas, romuralli!? Antsla vastu ei saa.

Kui heita pilt nädalavahetusel toimuvatele üritustele ja laatadele, siis paneb imestama, et Hauka laat on nagu magnet, mis inimesi ligi tõmbab. Täna on näiteks Lõuna-Eesti ralli, Seto kostipäev, Tartus toidufestival, Varesel Pühajõe käsitöölaat, Krootuse mõisapargis kodukandi laat, Tõrvas on tule-päevade laat, Tapa linnas on vorstifestival, Narvas suvelaat, Tartumaal Vasesepa talulaat, Tamsalus lõikuskuu laat, Ihastes käsitöö, aiasaaduste ja küpsetiste laat, Ida-Virumaal vanavara laat ... Seda loetelu võiks jätkata. Kõigele vaatamata on Hauka laat suurim, kuhu tullakse isegi siis, kui midagi osta ei kavatsetagi. Kuid laadamelu on nii mõjus, et tühjade kätega ei lahku vist keegi.

Asjatundjad väidavad, et laadale ei tulda ostma mingit asja, vaid ostetakse tunnet. Soetades endale näiteks kena tabureti, siis mõeldakse, et sellel on hea istuda, see mahub laua alla. Muidugi, mis tähtis, laadal saab suhelda, kaubelda, kohtuda tuttavatega, vahetada mõtteid, nostalgitseda, vaadata teisi inimesi, kuulata laadahääli ja mis kõik veel.

Mulluse Hauka laada ajal uuriti mobiilipositsioneerimise abil, kust on laadale tuldud. Hiinast oli laadal 20, Iirimaalt ja Venemaalt viis inimest. Kuid uurige ise. Selle uuringu tegemine on kindel märk, et korraldajad on julged ja avatud. Tavaliselt jäävad laatade korraldajad oma numbrite väljaütlemisega väga ebamääraseks. Ilusat laata ja rõõmsat ostlemist!