Haldusreformi autorid on tänaseks saanud hakkama kahe reaalse liitvallaga, ühe keskuseks on Tõrva ja teisel Saue. See on ainus reaalne tulemus, mida riik võib reformi osas uhkelt esitleda. Ülejäänud haldusreformikaart on sama värvikirev kui mõne lõunamaa riigi lipp.
Haldusreform on praegu justkui seisev vesi. Oodatakse riigikohtu otsust valdade vaiete osas reformi seaduslikkuse osas. Oodatakse Keskerakonna kongressi tulemusi, uue liidri nime ja selle tagajärjel tekkivaid uusi võimalikke poliitilisi kokkuleppeid. Oodatakse, mis toimub pärast esmaspäeval toimuvat peaminister Taavi Rõivase umbusaldust.
Kui mõni selline etteteadmata areng peaks lähiajal tõeks saama, võib ka kogu haldusreform olla jälle punktis null. Ja seda järjekordselt, aastakümnete järel. Mõnikord tekib küsimus: kui riigil oleks olnud tahtmine haldusreform efektiivselt ja ratsionaalselt ellu viia, siis miks oli üldse vaja, et vallad hakkaksid omavahel flirtima? Saanuks ju riigi tasandil asja lihtsalt ära otsustada. Kellele sellist liigdemokraatiat, kulusid ja jätkuvat segadust vaja on?
Haldusreformi asemel tahaks täna rääkida hoopis suurimast äriideede konkursist Ajujaht, kuhu esitati 309 ideed. Ainus kord, kui Ajujahile saadeti rohkem ideid kui tänavu, oli seitse aastat tagasi.
Kõikidest ideedest pärineb 121 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 47 tööstuse ja disaini, 40 turismi- ja teenusmajanduse, 36 sotsiaalse ettevõtluse, 28 tervise ja biomeditsiini, 20 loomemajanduse ning 17 energeetika ja keskkonna valdkonnast.
Enamus ideedest tuli Tallinnast või Harjumaalt, vastavalt 106 ja 78 ideed. Tartumaalt esitati 58, Pärnumaalt 16, Võrumaalt 6, Saaremaalt 5, Ida-Virumaalt 4, Jõgevamaalt 4, Järvamaalt 4, Läänemaalt 4, Raplamaalt 4, Viljandimaalt 4, Valgamaalt 3, Lääne-Virumaalt 2 ja Põlvamaalt 2 ideed. Hiidlased ei esitanud ühtki ideed.
Eestis on 183 valda ja 30 linna. Seda on peaaegu poole vähem kui Ajujahile laekunud ideesid. Võrust tuli kuus ideed ja valdasid on siin samuti poole rohkem. Hoiame pöialt nii haldusreformile kui ka Ajujahile.