Täitsa plussis

Ilmataat tagas plussis jõulud ja musta maa. Plussis olid ka kaupluste käibed. Plussis olid ka 22. detsembril toimunud Antsla gümnaasiumi kaheteistkümnes heategevuslaat ja oksjon. Antslas oli laadal kauplejaid sedavõrd palju, et neid jätkus koolimaja kolmele korrusele. Esimese jõulupüha plussiks oli aga korraks pilvede vahelt paistnud päike.

Ferratu Groupi rahvusvaheline jõulu-uuring näitas, et eestlased on jõuluostude kulutustelt Euroopas koguni kolmandal kohal!? Kõige rohkem kulutavad jõulude ajal raha sakslased – 30,58 protsenti leibkonna netosissetulekust. Teisel kohal on leedukad 30,30 ja kolmandal eestlased 28,66 protsendiga.

Kõige napimalt käiakse jõuluostudeks raha välja Norras (16,26 protsenti), Soomes (15,43 protsenti) ja Hollandis (10,65 protsenti).

Kõige enam määrab jõulude ajal kulutusi laste olemasolu. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad väga mitmekesised ning algavad juba advendiaja algusest ja päkapikkude külaskäikudest. Eestlastel ongi kulutuste esikoht mänguasjade päralt (22 protsenti). Edasi tulevad kosmeetika, parfümeeria (11 protsenti), maiustused (11 protsenti), riided (10 protsenti) ja elektroonika (10 protsenti).

Rahaliselt kulus Eesti leibkonnal jõuluostudeks 571 eurot, sakslastel koguni 807 eurot. Traditsiooniliseks jõulukingiks peetavad raamatud Eestis esiviisikusse ei pääsenud. Raamatud mahtusid esiviisikusse ainult Poolas ja Tšehhis.

Internetist soetavad jõulukinke kõige rohkem inglased. Eestlased jäävad internetiostude pingereas tagasihoidlikule 19. kohale.

Üllatav on see, et inimesed valetavat kõige rohkem jõulude ajal, sest mitte kunagi ei öelda kingitust vastu võttes, et see ei meeldi. Samal ajal mõeldakse, kuidas saadud kingitus kas edasi kinkida või poodi tagastada. Teine valetamise päev olevat sõbrapäev, kui tihti tehakse kingitusi iseendale ja lastakse välja paista, et keegi sõber saatis ja manatakse ette üleolev näoilme, et ah …

Jõulupühad on küll läbi, kuid kuused ja muud jõulukaunistused on meie ümber veel mõnda aega. Praegu on õige aeg tabada ja tunnetada, millise sõnumi andsid need jõulud. See võib olla ja ongi tegelikult üks tõlkimatu sõna või tunne, mis soojendab meid järgmiste jõuludeni.

Mõnusat aastavahetust ja head uut aastat!