JUHTKIRI Seelik, selg, segla, segel, siil, sielikko

Võiks ju arvata, et möödunud nädalal oli seelikunädal, kus seelikuinimesed lahutasid meelt seeliku teemadel. Hurjutati ühte kooli, mis julges soovida, et tüdrukud võiksid kanda seelikut. Hästi tasustatud riigiametnikud vuristasid igal pool, et see on tüdrukute ahistamine. Kuni selleni välja, et kui tüdruk tahab seelikuga liumäest alla lasta, siis …

Kui reporter julges mainida, et on ka koole, kus soovitakse, et poisid kannaksid lipsu ja pintsakut, siis see lõi naisametniku, kes nimetas ennast seelikuinimeseks, küll hetkeks rivist välja, kuid vastuse asemel vuristati ennastunustavalt edasi ikka seelikust ja võrdõiguslikkusest.

Kui seelik on Eestimaal probleem, siis sellises Eestis tahaks küll elada, kui parafraseerida tuntud poliitikut.

Samas võib seelikuteemat võtta ka sissejuhatusena tänasele emakeelepäevale. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat” seletab, et seelik on alakeha kattev vöö või värvliga vöökohale kinnitatav harilikult naiste pealisrõivas. On brokaat-, nahk-, siid-, sitsi-, teksas-, alus-, kostüümi, rahvariide-, balleti-, kodu-, kooli-, peo-, klošš-, kott-, maksi-, mini-, pihik-, piht-,  plissee-, põll-, püks-, toru-, volt-, ümbrik- jne seelikud. Emakeel on ilus ja rikas.

Kui seelik kaoks, ei saaks me aru, mida mõtles A. H. Tammsaare, kui kirjutas: „Sul pole julgust, sa poed tuppa eide selja taha, hoiad tema seelikust kinni!”

Seelikuvaidlusel oleks olnud jumet, kui poisid oleks sunnitud ruudulisi šoti seelikuid kandma!? Kui seelikuga on ebamugav liumäel olla, siis lips (lipsusõlm) muutub lausa eluohtlikuks, kui poisid näiteks rüselema lähevad.

„Eesti etümoloogiasõnaraamatust” saame leheküljelt 464 teada, et sõna seelik on tuletis tüvest selg. Vähem tõenäoliseks on peetud oletust, et tüvi on germaani laen segla, mille tähendus on olnud ‘äralõigatud tükk, riie’ ja mille vaste on rootsi segel, ‘puri’. Selle tüve teine variant või selle variandi skandinaavia vaste võib olla laenatud sõnast siil. Eesti keelest on sõna laenatud soome sielikko.

Eesti keele oskamiseks ja sellest arusaamiseks peaks oskama (teadma) umbes 5000 sõna. Mõelgem emakeelele, õppigem emakeelt!