See ei olnudki nii väga-väga vanasti, kui kirikus käidi hobusega, palgid veeti metsast koju hobusega ehk siis kõike tehti hobusega. Alati tuli arvestada, milline on hobusetee. Kevadel ja sügisel pidi talumehe pea olema nagu arvuti, et ette näha, millise koorma võis vankrile laduda, sest koduteel oli üks pehme koht, kust kitsas vankriratas võis läbi vajuda ja hobust ei tohtinud liialt pingutama sundida.

Talvel oli reetee, mis ei pruukinud kattuda suvise vankriteega. Reetee sai teha üle madalamate kohtade ja soode, mis talvel kinni külmusid, seeläbi oli kirikutee otsem ja lühem. See on uskumatu, et muu töö kõrval suudeti sel ajal hoida korras ja kinni kasvamata mitu teed.

Nüüdisajal ei suudeta Tallinna-Tartu maanteed neljarajaliseks ehitada, et pimedal märjal ajal roolisolijad ei väsiks, vastusõitjad ei pimestaks, möödasõidud oleksid ohutud … Maanteeamet peaks mõtlema teede äärde peatumiskohtade rajamisele, et telefonikõne korral saaks turvaliselt peatuda.

Viimastel nädalatel on teemaks autodesse paigutatavad mustad kastid, unistatakse ja unistatakse. Rekamehed muigavad ja läbivad kuus kümmekond tuhat kilomeetrit iga ilmaga ning ei kujuta ette, kuidas saaks läbi ilma turvalisust tagava raadiosideta, ilma „lällariteta”.

Kindlasti tuleks keelustada navigatsiooniseadmed. Liigelda võõras linnas naviseadet jälgides – kas saab veel midagi ohtlikumat olla? Raadio tuleks ka autost kaotada. Sellepärast ongi hea, et meil ei ole autotehast. Eestlane püüdis juba omal ajal Moskva otsuseid Saksa täpsusega ellu viia. Suhkrutrahvi ajad ja kahe kraanikausi nõudmised on minevik kui valesti tõlgitu.

Miks me ei räägi sellest, kuidas tullakse toime nendes riikides, kus kiirusepiiranguid ei olegi!? Seal läbib auto mobiilile pilku heites ühe jalgpalliväljaku pikkuse asemel mitu-mitu väljakupikkust.

Miks me ei püüa maanteid euroopalikuks ehitada? Miks on 2,7 meetri asemel maanteeameti Tartu teenindusbüroo Võru esinduse parklas parkimiskoha laiuseks 2,6 meetrit? Miks üldse on parkimiskoha laius ainult soovituslik!?

Kõik see tundub olevat tähelepanu äratõmbamine raudteelt ja tunnelilt.