JUHTKIRI ID-kaart ja keskkonnaameti server kui hauamärgid edukale e-Eestile

Rahvakeeli on RIA pärast ligi aastast soustimist Eesti ID-kaardi lahti muukinud ja selle ebaturvalisust seega ka iseendale tõestanud. Pole küll teada, kas selleks kulutati komandeeringutes miljoneid maksumaksja raha või ammutati vajalikud õpetused kusagilt internetifoorumeist. PPA on ületundide miljoniarved riigile esitanud ja enne on kodanikele kohustuslikus korras riigilõivu eest tasku surutud kaart, mis vaid sekeldusi toonud. Milliseid täpselt, küsige tohtrite, raamatupidajate ja firmajuhtide käest, kes Eesti riiki uskusid. Näiteks maksuamet nii lihtsameelne polnud. Riigipalgalised on oma lisatööd ise ära hinnanud ja panevad tagantjärele tarkagi, jooksutatud lihtinimese ees aga pole isegi usutavalt vabandatud. Kas tasustatakse need „ületunnid” ühisest maksukassast või rämpskiibi tootja arvelt, pole teada antud. Tahes-tahtmata tulevad meelde nüüd juba pensionipõlve pidava politseiprefekti sõnad selle kohta, et võltsitakse isegi Inglise passe.

Kas ei näita juhtunu ja hiljutine serveripõleng, kui habras on see meie ülekiidetud e-riik? Kas tulevikus ostetakse valimistulemused mõnelt Cambridge Analytica taoliselt firmalt või saame nad „tasuta” idanaabrilt?

Euroopa Liit on e-probleemi olemuse juba tabanud, kuid meie andmekaitsjad maadlevad ikka hauasammastele raiutud sünni- ja surmadaatumite ning lehesabas avaldatavate omastele määratud kaastundeavalduste õiguspärasusega. Kas poleks aeg tulla tänapäeva ja hakata tegutsema elavate Eesti elanike huvides?

Kas on inimesel õnnestunud luua täiesti muukimiskindlat seifi? Ei, täiuslikumad mudelid hävitavad sissemurdmise korral vaid seal leiduva väärtusliku. Ühiskond on aga läbi aegade seifivargaid karmilt karistanud. Ehk tuleks meie asjapulkadel ajaloost õppust võtta ja lõpetada see müütiline absoluutse turvalisuse kulukas otsimine? Esimesena võiks vastutusele võtta riigi IT-ametnikud, sest nende võimed on muutunud ohuks meie e-valimistele. Aga seda, kas ID-kaart on kasutatav isikut tõendava dokumendina ja kas e-hääletus on legitiimne, saame usaldusväärselt teada Brüsselist. Eesti Vabariik on praegu pädev vaid teistele takka kiitma.