JUHTKIRI Uus aasta vastu taevast

Aastaid tagasi oli kõige kõvem tegija see linn, kes lennutas aastavahetusel vastu taevast kõige suurema raha eest ilutulestikku. Ajad ja kombed muutuvad ja nüüd on kõige kõvem tegija linn, kes on suutnud võimalukult kaua aega olla raha vastu taevast laskmata. Isegi kui tekib soov mõistlikkuse piires mõistliku summa eest värvisiluette taevasse saata, siis ei saa seda teha. Sellele kõigele järgneks inimeste tauniv noot. Kirjeldatakse, kuidas koerad ei saa kodus rahulikult magada ja kuidas linnatänavad on niigi auklikud ja milleks seda raha siis tuulde loopida. Alati on nii, et kulutatud summa eest oleks võinud saada midagi muud. Kõike head ei saa ja siinkohal peab valikuid tegema. Kas valikud on õiged, see selgub enamasti hiljem. Võib kihla vedada, et enamik inimesi on katkise prügiämbri asendamise asemel endale hoopis näiteks uue pidurüü ostnud. See seletab, et on aeg argimuredeks ja on aeg pidustusteks. Kuniks keegi otsest kahju ei kannata, peaks ju asi olema hästi. Miks siis ei võiks linn uue aasta tuleku puhul mõistuse piires mõned raketid taevasse lennutada, selle asemel, et ühe augu tänavas kinni lappida? Üks auk ei päästa niikuinii kogu tänavat ja silmailu rakettidena toob nii mõnelegi linnakodanikule helge tunde südamesse. Pidupäev on pidupäev ja argimured võivad ju jääda korraks tagaplaanile.

On arusaadav palve, et koeri ei tohiks tulevärgiga ehmatada. On arusaadav seegi, et ebamõistlikult suuri summasid ei ole mõistlik õhku lennutada. Samas on arusaadav ka see, et iga lõppev aasta on eriline ja iga eesootav niisamuti. Selle auks on lubatud pisikene reeglite väänamine ja ebamõistlikkus. Ärgem siis pangem pahaks ja proovigem olla sallivamad. Kõige üle virisedes ja mõeldes, et mis oleks, kui teeks teisiti, kaob aeg käest ning pidu jääb nautimata. Ärgem siis laskem oma aastavahetust vastu taevast minna ainult seepärast, et on vaja nuriseda.