Karm reaalsus ja äärmuslikud abinõud

Eestlastele heidetakse alatihti ette liigset alkoholi tarbimist. Asjaolu on viinud isegi selleni, et alkoholi hinda kergitatakse ning piiratakse müügiaegu ja -võimalusi. Alkohol ei tohi olla kauplustes liialt silma all ega poeruumidesse astudes esimene, mida klient näeb. Pole ehk kaugel aeg kui alkohoolseid jooke ning miks mitte ka tubakatooteid peab minema otsima tagaruumidesse eriloa alusel.

Elu on näidanud, et pole soovijatel jäänud joomata. Tõsi on, et joobes autorooli istujate osakaal on püsinud vähemasti mullusel tasemel ning tõusutrendi pole näidanud. Siiski tahaks ju, et selliste ponnistuste peale oleks roolijoodikute osakaal märgatavalt kahanenud. Kui vaadata asja positiivses võtmes, siis ega me ju iial tea, milline võiks olla joobes juhtide osakaal, kui poleks alkoholi kättesaadavust piiratud. Tänavu on praeguseks liiklusest kõrvaldatud 1601 joobes sõidukijuhti, mullu oli sama arv 1600. Küll võib rõõmu tunda selle üle, et kriminaalses joobes oli tänavu juhte 637, mullu 677.

Kõrvutamata teisi numbreid tundub tulemus täitsa kena. Kui aga vaadata narkojoobes juhtide arvu, siis siinkohal peame pettuma. Tänavu on tabatud 71 narkojoobes juhti, eelmisel aastal sama perioodi jooksul oli see arv 59. Põhjuseid võib ainult oletada. Kas Eesti elu on nii hulluks pööranud, et alkohol on juba liiga leebe vahend igapäevamurede leevendamiseks? Või on alkoholi kättesaadavus muudetud kalliks ja võimatuks ning lihtsam tee tundub narkootiliste ainete hankimine?

Ei teagi, kas tuleks hakata otsast pihta narkootiliste ainetega seotud seaduste karmistamisega või muuta Eesti elu ilusamaks, et ei tekiks kiusatustki mõne mõnuaine järele kätt sirutada. Lahenduste puudumisel võib rakendada ka depressioonitesti kohustust kõikidele juhiloa taotlejatele või sõiduki soetajatele. Kui tekib vähimgi kahtlus, et tulevasel roolikeerajal võib tekkida vajadus mõne mõnuainega elu ilusamaks muuta, siis on mootorsõiduki juhtimine rangelt keelatud. Seetõttu saame ka teisi positiivseid tagajärgi kogeda: vähem sõidukeid linnapildis tähendab rohkem jalakäijaid, tervislikke inimesi, vähem lõhutud sõiduteid ja puhtamat õhku.