JUHTKIRI Ideaalne olukord oleks kui kõik teenused, tooted, ametikohad ning nõudlus nende järele oleks võrdne, tasakaalus. Ajutine ja ootuspärane tasakaaluta olek on lubatud ja üleelatav nii teenuste ja toodete pakkujate kui ka tarbija poolt. Kui olukord kasvab üle pea teadmata ajaks ja teadmata mahus, siis muutuvad inimesed kärsituks.
Pikaajaline korralagedus kutsub esile usaldamatust, sest kliendil jääb mulje, justkui ei oleks teenusepakkuja arvestanud keerulisemate olukordadega ning on suuteline toimima ainult regulaarses rütmis. Nii on näiteks pakiautomaatide teenusepakkujatega, kes oma jõulude ajal tavapäraseks saanud ülekoormust paari viimase aastaga on õppinud hajutama ja leevendama. Hetkeolukorras, kui internetikaubamajadest on saanud põhikaubamajad, on pakiautomaatide teenusepakkujad uppumas. See kõik tingib olukorra, kus tarbija peab tegelikkuses maksma kehvema teenuse eest sama hinda.
Eriolukord on tõepoolest eriline kõigi jaoks ja siinkohal peab mõistma kahte poolt. Ühest küljest on tarvis aru saada teenusepakkujast, kes oma teenust sama hinnaga enam samaväärselt pakkuda ei suuda, teisest küljest peab mõistma kärsitut tarbijat.
Tasakaalust väljas olles on ebavõrdsus lihtne tulema. Nii on kahju nendest valdkondadest, kellel on küll tööjõudu ja vahendeid, kuid kes on sunnitud kas vajaduse puudumise või mõne muu eriolukorrast tuleneva muudatuse tõttu oma tootmise või teenindamise lukus hoidma. Ressurss seisab tulutult ja kahjud aina kasvavad. Paraku on nii, et olukorrad ei löö kõiki valdkondi sama puuga. Nii on praeguseks ilmselt eriolukorrast mõjutada saanud eranditult kõik valdkonnad, vähesed neist positiivses võtmes. Küll aga on see pihtasaamine jaotunud ebaõiglaselt ebavõrdsel moel. See kõik sunnib teatud valdkondi pingutama võimete piiril või üle oma võimete ja teatud valdkondi istuma käed rüppes ja ootama paremaid aegu.
Iga pusletükk aga igasse tühimikku ei sobi ja nii ei ole isegi kõige parema tahtmise juures võimalik tasakaaluta olekut kuidagi võrdsemaks siluda. Sama meelt on ka tööta jäänud näitlejad ja lauljad, keda hurjutatakse kurtmise ja niisama passimise eest ning soovitatakse neil hoopis minna avalikesse kohtadesse korda looma, sest seal olla abikäsi puudu. Nii nagu ei tule korravalvur töönappuse juures lavale teatritükki mängima, ei saa nõuda ka näitlejalt korravalvuri tipposkusi.