Menu

JUHTKIRI Maskimõmin ja nukipatsutus

  • Kirjutas JUHTKIRI

Pixabay

Enamik rahvarohkeid üritusi on sel „kuldsel” koroonaajal kas toimunud muudetud kujul või hoopiski ära jäänud. Nii pidas Võrumaa arenduskeskus ettevõtlusauhindade jagamise galat teisiti kui muidu. Ainsaks erinevuseks ei olnud sealjuures kindlasti see, et kuue kategooria asemel jagati tunnustusi lausa kaheksas kategoorias. Hoopis silmapaistvamaks erinevuseks oli eelnevate aastatega võrreldes aga pooltühi saal. Suures Kandle saalis haigutas tühjus. Pidulik gala meenutas pigem pisikest külakoosolekut kui traditsioonilist uhket üritust.

Ühest küljest kurb, teisalt mõistlik ja arusaadav, et mõneks ajaks ongi sellistest kitsendatud pidustustest saanud uus normaalsus. Pidustustest, kus daamidel ei ole tarvis pikemalt huulepulgatooni üle juurelda, vaid piisab, kui otsitakse ridikülist mask ning kaetakse sellega nina ja suu. Nii võivad ka härrad endale pidupäeva puhul lubada mõnepäevast habemetüügast, mis maski taha peitu jääb. Soravatest ja pidulikest kõnedest on saanud maskimõmin ning aupaklikust kätepigistusest nukipatsutus.

On tervitatav, et võetakse tõsiselt kõikidest reeglitest kinnipidamist, sest see pidavat olema meie kõigi tuleviku heaks. Küll aga ei ole kasu reeglite järgimisest, kui seda teha üksi. Nii on veel nüüdki ettevõtteid, kes võiksid ja peaksid olema eeskujuks, kuid on hoopis arusaamal, et ranged valitsuse kehtestatud soovitused nendeni ei küündi. Arvatakse, et kui ümberringi piisavalt tublid ja kuulekad ollakse, siis võib igaüks vahel endale lubada maskistamata koosolekuid ja ka koosviibimisi. Alati kiputakse arvama, et küllap ju sel korral midagi ei juhtu. Parem oleks, kui kõik inimesed hakkaksid selle asemel hoopiski mõtlema: äkki sel korral midagi juhtub ja tuleks täita reegleid. Kas või selle pärast, et saada teada, kas kuulekusest ka kasu on.

Siinkohal jagunevad inimesed kahte leeri. On need, kes proovivad katsetada piirangute tõhusust ja anda endast kõik. Teisalt on need, kes katsetavad piiranguid jälgimata, millal hoop neid tabab. Kemplemine jätkub kriisi lõpuni või kuniks õpitakse kriisiga elama. Samm-sammult harjutakse uue normaalsusega, kus kallistatakse küünarnukiti ning ööklubid avatakse kell 20.

ARVAMUS