JUHTKIRI Üksi või mitmekesi

On palju neid, kes peavad seltskonda oluliseks. Üksi ei suudeta ega taheta midagi korda saata. Ehk muutus eestlane enne koroonakriisi liigagi seltsivaks ja üksitegemise iseseisvus kadus iga päevaga aina rohkem. On loogiline, et teatris ja etendusel käiakse koos ja ka see, et restoranis kohtab peale iseenda ning kaaslase veel teisigi hingi. Ühelt poolt käiakse teisi inimesi vaatamas, teisalt ka ennast näitamas. On ka neid, kes käivad rahvarohkemates kohtades, et leida uusi tutvusi. Viirusekriis pani kõigele sellele aga piiri. Veel mõni kuu tagasi oli restoranis einestamine võimatu. Küll jäi mõneks ajaks võimalus restoranigurmeed hotellituppa tellida, kuid kahekesi või üksi einestamiseks ei vaevutud kodudressi pidukleidi vastu vahetama. Kuna võõrastele ei ole tarvis end näidata ning uusi suhteid leida, siis tundus piduriie raiskamisena.

Ka suuremad festivalid asendusid erapidude või veel rohkem koduste ringis pisema tähistamisega. Seda aga enamik eestimaalasi omaks võtta ei soovinud. Kui on pidu, siis olgu ka melu ja melu juurde käib suurem hulk inimesi. Selle igatsuse tõttu ongi viimastel nädalatel, kui piirangud on leevenenud, kõikvõimalikud festivalid rahvast täis voolanud. Ei ole vahet kui väikse vahemaa tagant või kui sarnaste või erinevate esinejatega pidu peetakse, rahvast tundub jaguvat kõikjale. Piire ei sea ka piletihinnad, mis kohati krõbedavõitu, sest meelelahutuse pealt kokku hoida ei soovita.

Kui üksi pidutsemist eestlane aastaga ära ei õppinud, siis üksi sporditegemise või rabas kakerdamise küll. Enne kriisiaja algust jaguneti ikka hooajalisteks spordivihtujateks ja spordilembese elustiili kummardajateks. Oli neid, kes üksi teha ei suutnud ega soovinud ja vahetult enne rannahooaega end kas või mõneks kuuks spordiklubisse pressisid. Oli ka neid, kes ei armastanud sammugi joosta, kuid suurematel jooksuüritusel kobeda osalustasu eest jalad välja sirutasid ja kas või seltskonna või näitamise mõttes ettenähtud raja läbi lidusid.

Üksi harrastajad on jäänud üksi harrastajateks, kuid koostegijad ühistele spordiüritustele tagasi ei pressi. Olukord soovib ka veel harjumist ja ehk kulub osavõtumaks hoopiski meelelahutuslike festivalide peale esmajärjekorras ära. Küllap peagi olukord normaliseerub ja osalejad valguvad tagasi ka sportlikumate koostegemiste juurde, mitte ainult peo ning pillerkaari pärusmaadele.