JUHTKIRI Kellele see inimene?

JUHTKIRI Kellele see inimene? FOTO: pixabay

Inimene ei ole masin. Inimestel on mured ja rõõmud. On kehvemad ja paremad päevad. Inimesed jäävad haigeks, vajavad puhkust ning teinekord ka tegudele kaasaelamist või lohutust. Töötav inimene vajab tunnustust ja palka ning kolleegide heakskiitu. Vajab ka seatud ning saavutatud eesmärke. Eeltoodut on tarvis selleks, et kasutada inimressurssi tulemuste saamiseks.

Paraku ihatakse aina rohkem protsessi ja panuse asemel hoopiski tulemust. Tulemusi soovitakse päevapealt, võimalikult minimaalsete kulutuste ning võimalikult madala energiakuluga. Veel aastaid tagasi kõlas naljana, kuidas masinad võtavad üle inimeste teod ja tööd. Praegu on nii paljud ametid juba masinatele üle antud, et seda isegi ei märgata. See on uus normaalsus ja keegi ei mõtle tagasi ammustele aegadele, kui üht või teist asja tegi füüsiliselt inimene. Selmet seisab kasutaja vastas nüüd masin, mis ajab asju säästlikumalt, vahel küll vajab korrapärast remonti või puruneb ka harva erakorrapäraselt, kuid kõik see on kergesti parandatav. Masinad ei võta iial haiguslehte ega avalda soovi minna töö ajast arsti juurde või lähedase pulmapeole. Kuigi vahel juhtub, et ka masinad purunevad ootamatult ning kõige kehvemal ajahetkel, mil teenust vajatakse, siiski on see pisiasi. Parandamise saab organiseerida operatiivselt ja enamasti kiiresti.

Tõsi, masinate parandajaks ja tööshoidmise viimaseks lüliks on praegu veel inimene. Asendamatu inimene. Inimese asendamatust aga sedapuhku teadvustatakse aina vähem. Kõik toimiks justkui kellavärk ka inimeseta seal kaugel ahela lõpus. Millal aga kaob ahelast viimane inimressurss ja kas selleks ollakse juba valmis või saadakse üldse kunagi valmis? Sellele on praegu keeruline vastata.

Paljudki masinatega asendatud valdkonnad praegu enam suures mahus inimressurssi ei vaja. Kas ka selle süüks võib lugeda aina süveneva töötahte vähenemise? Või on masinate pealetung vastupidi tingitud just inimeste vähesest töötahtest ja liigsest nõudlikkusest? Praegu otsitakse tasakaalu masinate ja inimeste vahel. On selge, et laenutuskapid ei suuda lõpuni asendada siirast teretamist ja abivalmis teenindaja käsi, kuid teisalt tagavad operatiivsema, kiirema ja töökindlama lahenduse mitmegi teenuse või toote vahendamiseks.