Möödunud on üle 30 aasta, aga see eufoorialaadne tunne on meeles. 25. detsembril 1991 teatas NSV Liidu esimene ja viimane president Mihhail Gorbatšov oma volituste mahapanekust. 26. detsembril lakkas NSV Liit olemast. USA presidendi Ronald Reagani nimetatud kurjuse impeeriumit ei olnud enam.

Maailm võis rahulikumalt hingata ja töörahva paradiisi endised asukad hakata otsima endale sobivamat suunda ja kaasteelisi. Rootsi lõpetas kogu külma sõja aja toimunud juhtnööride elanikkonnale „Kui tuleb sõda” trükkimise.

Helsingi pommitamist Talvesõjas mäletavad soomlased ei jätnud uute hoonete alla varjendite rajamist ega ole sellest nõudest loobunud tänaseni. Eesti saatis tsiviilkaitsesüsteemi nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes prügimäele, sest ohtu enam polnud. Oi, kuidas eksisime!

Mälupildid noorusest

Minu vanuserühm 50+ mäletab eriti oma põhikooliajast tsiviilkaitsenädalaid ja -kuid, mil koolides korraldati õppehäireid, tõmmati aja peale pähe gaasimaske ja pandi ette respiraatoreid ning saadi algteadmisi meditsiiniabi andmisest. Vaadati õppe- ja propagandafilme ning kohtuti tsiviilkaitsestaabi tegelastega. Jutuks oli valmistumine tuumasõjaks, muude relvadega konflikti peale tuumapommide nõukogude ja kapitalistliku leeri vahel ei tuntud. Kes teadnuks siis, et kurjadel kapitalistidel polnudki tõsist plaani nõukogude leeri rünnata, kuid nüüdseks avalikuks saanud plaanide järgi mõtles ja harjutas NSV Liit küll kapitalistliku maailmakorra tuumapilves põrmustamist.