Ühele Eesti karikaturistil (väga võimalik, et Romulus Tiitusel) on pilt, millel kübarakese, kepi ja ristiga lauluraamatuga vanaproua meenutab: „Tüdrukuna olid need mulle munadepühad. Neiuna kevadpühad ja alles nüüd usupühad“. See tundub olevat lihavõttepühade (ülestõusmis- ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, munadepühad) päris täpne määratlus.

Kirikukalendris eelneb ülestõusmispühadele vaikne nädal, mis tähistab Jeesuse ristisurma ja selleni viinud sündmusi. Vaikne nädal on kristlikus kombestkus sõna otseses mõttes vaikne, samuti mõtlik ja leinaline. Ülestõusmispühad on suur rõõmuaeg, sest Kristus tõuseb surnust üles ja lunastab inimesed.

Ülestõusmispühad on kirikukalendri suurimad, kuid seda ennekõike õigeusu kirikus. Katoliku ja protestantlikus kirikus on tähtsamad jõulud.

Kuigi paljudes riikides on ülestõusmispühad riigipühad, erineb nende pikkus riigiti. Eestis on riigipüha vaid suur reede enne ülestõusmispühi (7.04.) ja ülestõusmispühade esimene püha (9.04.). Ülestõusmispühade teist püha pole riigikogu raatsinud riigipühaks kuulutada põhjendusega, et meil on kirik ja riik lahus ning Eesti pole kristlik riik. Nii väidab Vikipeedia, kuid vaadates, mis riigis toimub, siis kristlikust ligimesearmastusest oleme küll kaugel.

Katoliku ja õigeusu kirikus lõppeb lihavõtetega paast ja võib taas liha süüa (liha võtta). Traditsioonilised on muna- ja piimatoidud, neist tuntuim pasha. Kes usub värvidesse, siis katoliku traditsiooni järgi on ülestõusmispühade värv valge, õigeusklikel punane.

Levinud on komme mune värvida. Nõukogude ajal olid defitsiit nii valged munad kui munavärvid, seetõttu kasutati värvilisi lõngu, kuivatatud sibulakoori ja puulehti, mis andsid ilusa mustri. Mune kingiti lähedastele ja sõpradele ning neid koksiti. Teadagi võitis see, kelle muna ots jäi terveks.

Lastele räägiti juttusid lihavõttejänesest, kes peidab öösel majja või aeda mune või maiustusi. Munadepühade ajal sündinutele räägiti, et lihavõttejänes tõi. Ikkagi mingi vaheldus kurejuttudele!

Lõuna-Eestis pandi pühade ajaks püsti kiik, sest talvine kiikumiskeeld oli lõppenud. Põhja-Eestis asetati keskelt kiigena toetuspunktile plank, mille mõlemasse otsa seisti ja püüti kordamööda nii õhku hüpata, et taas lauaotsale maanduda. Juhtus, et teise mehe hüppest tõusnud laud tabas teatud kohta ja siis olid täielikud munadepühad. Igal juhul tõid lihavõtted suurt kevadet lähemale, mida soovime oma lugejatele!