Läinud nädalal küsisime juhtkirjas, kas tõesti pole mõnda suhkrutükki, mis halbade uudiste pipraterad natuke magusamaks teeks. Peaaegu oleks jäänudki tühjade pihkudega, aga siis jäi näppu sõnum, mis peaks siluma murekortsud inimestel, kel on kas lähemas või kaugemas tulevikus vaja müüa mõnda vanema põlvkonna maja. See asi puudutab kindlasti ka majaomanikke Võru linnas ja Võrumaal, samuti üle Eesti.

Nimelt langetas riigikogus hiljuti ühes kohtuvaidluses vana maja varjatud puuduste üle otsuse, millega tõmmati alla sellistelt majadelt eeldatavat kvaliteeti. Nüüd võib vana maja ostja eeldada vanade majade keskmist kvaliteeditaset nende ehitamisajast. Vana maja ei peagi vastama tänapäevaste majade standardile – see on pretsedenti loova otssuse iva.

Tõsi, ei kujutagi ette, kuidas keegi võiks tahta, et 50-70 või enam aastat tagasi püsti pandud eluase saaks vastata tänapäeva nõuetele. See meenutab juba juttu, kuidas igivana maja ostja küsis pingil istuvalt vanamehelt naljatades ega seal ei ole kummitusi. Too vaatas ostjat kummalise pilguga ja vastas: „Elan siin juba 300 aastat, aga ühtegi pole kohanud.“

Riigikohtu otsus ei tähenda, nagu peaks vana maja ostja igal juhul riskima ebameeldivate üllatustega. Vastupidi. Vanad ja auväärsed, kuid nüüdseks väsinud majad ehitati omal ajal põlvkondade eluasemeks. Tarbepuit langetati, kuivatati ja töödeldi kõigi reeglite kohaselt ning ehitajadki olid siis teisest materjalist. Nii et sageli on vanal majal sees kõva süda ja seinteks kõlisevad palgid, mida nüüd naljalt ei saa.

Riigikohtu juhis näebki nüüd ette hinnata vanu maju vanade majadena. Kui midagi on tavapärasest halvem, siis need puudused peaksid kajastuma müügilepingus. Müüa võib väga kehvas seisus maju, kuid ostjale peab see teada olema ja lepingus fikseeritud. Täiesti asjakohane on lepingule lisada fotosid.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Urmas Volens leidis, et nii olulise tehingu nagu majaostu puhul on oluline teada, kas on lärmakaid naabreid, kuskilt kostab müra või on muid asjaolusid, mis võivad mõjutada elukeskkonda. Kohtupraktikas olevat olnud olukordi, kus lärmakate naabrite avaldamata jätmist on peetud lepingu rikkumiseks.

Siiski on kõige olulisem vana maja otsuse puhul pretsedendi loomine. Kuigi riigikohtu otsustel pole väljaspool konkreetset kohtuasja otsest siduvust, on need üldiselt juhisteks, millest alamate astmete kohtud lähtuvad.