Hiljuti ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni saadik Kert Kingo, et ajakirjandus pole esmatarbe-, vaid luksuskaup ja seetõttu pole käibemaksu erisus ajakirjandusele õigustatud.

Valitsuse plaan tõsta ajakirjanduse käibemaks peaaegu kahekordseks tähendab ju ligi sajaprotsendilist maksutõusu. Ei ole lihtsalt nii, et oli viis protsenti ja hakkab olema üheksa, no mis see väike tõus siis teeb. Ekspress Grupi arvestuste kohaselt teeb väike tõus järgmist: ajakirjandussektorile tekib kolm-neli miljonit eurot lisakulu ja kaob umbes sada ajakirjaniku kohta. Tõsi, kui peaks minema koondamiseks, tasuks kõigepealt kriitiliselt üle vaadata meediamajade tugiteenused. On palju peente nimedega ameteid, mille pidajaid ei oska lehetööga kuidagi seostada.  

Üks uudis oligi pealkirjastatud nii: „Koalitsioon kaalub hotellide käibemaksutõusu vähendamist meedia arvelt.“ Hotellid saavad ööbimise, konverentsi- ja muude teenuste hinda ise määrata. Trükiajakirjanduse võimalused piirduvad vaid tellimuste, kuulutuste ja reklaami hinnakirjadega, kus on ammu tunda tarbija hinnatundlikkust. Suuremad hinnatõusud, kummalisel kombel, ei sõltugi väga lehe omanikest. Trükikoda küsib hinda trükkimise eest, paberimüüja koorib paberi eest, Omniva virutab hinnakirve kojukandega ja elektrimonopol vilgutab tuledega.  Kui hotellid võivad veel loota välismaalastele, tööasjus ööbijatele ja üritustel osalejatele, siis ajakirjanduse klientuur on meie oma inimesed. Iga väiksemgi hinnatõus annab kohe valusalt tunda.

Ajakirjanduses kallines hiljuti trükkimine, paber, kojukanne, elektrist rääkimata. Kui kukuvad väljaande tulud, pole võimalik investeerida tehnilisse arengusse ega ajakirjanikesse. Tulemuseks on kehvem lehesisu.

Riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Annely Akkermanni kommentaar kõlas küll nii, nagu oleks ajakirjanduse käibemaksu määra tõstmine juba otsustatud.

Õigupoolest on siin kaks võimalust. Käibemaksu tõstmise korral võiks alandada endisele tasemele kojukandetariifid, mida aasta lõpus tõsteti, sest tegemist on riigi omanduses oleva postifirmaga.

Teiseks, kui Euroopa Liit muutis detsembris 2021 käibemaksu direktiivi, mis lubab ajakirjandusele kehtestada null maksumäära, siis selle ettepanekuga võiksidki välja tulla nii meediamajad kui veel alles olevad ja hinges püsivad meediagruppidele mitte kuuluvad väljaanded.